Jänku toimetab... siin ja seal

Kaera-kookosekuulid

2010-10-13T22:02:00.011+03:00

Eile oli väga produktiivne päev, jõudsin küpsiseid teha ja trenni ka veel minna. Panin hiljuti terve varanduse uute trenniriiete peale hakkama, nii et patt oleks minemata jätta, vaja ju kuidagi investeering tasa teenida :).

Aga retseptist, see on iseendast väga lihtne, surad kõik ained kaussi ja kui sul juhtub olema punane KitchenAid’i mikser, siis nüüd on paras aeg seda kasutada :). Ainuke asi, mis aega võtab on kuulide vormimine, mina eriti mõõtmisega vaeva ei viitsinud näha, tegin pallikesi silma järgi ja sain enam-vähem ühesuurused, aga samas, kui ikka tainast oleks rohkem olnud, oleks ka apelsinisuurused küpsised lõpuks plaadile sattunud :).

Kaera-kookosekuulid

250 g jahu
1 tl küpsetuspulbrit
250 g suhkrut
250 g kookoshelbeid
250 g kaerahelbeid
250 g võid või margariini
3 munarebu
2-3 spl rõõska koort või piima

1. Sega küpsetuspulber jahuga ja sulata rasvaine.

2. Sega kõik ained kausis kokku.

3. Vormi taignast väikesed kuulid ja pane küpsetusplaadile.

4. Küpseta 180 kraadises ahjus ca 20 minutit või kuni küpsised on helekollased.

Minu versioon: tegin pool retseptist ja sain ikkagi päris suure koguse. Üks note siiski, kui segu näeb välja nagu purukoogi kate, siis unustasid piima lisamata. Mina vuristasin ikka tükk aega, enne kui koitis, et vedeliku lisamine võiks täitsa mõte olla :). Järgmine kord paneks võib-olla natuke šokolaaditükke ja tiba brandit. Millal alkohol enne maitset rikkunud on :).

Hinnang: täiesti söödavad küpsised, eriti klaasi piimaga. Igatahes otsa nad said :).

Retsepti algallikas: Laine Remmelgas „Suur küpsetamisraamat“

Mustikakook

2009-08-15T11:31:00.007+03:00

Puhkus peaaegu et läbi ja pean tunnistama, et ma täitsa ootan esmaspäevast tööle minekut. Ega ma siis maniküüris ja pediküüris ilma asjata ei käinud ja raha kulutanud :).

Eile ostsin turult hunniku kukeseeni, mustikaid ja kirsse, lisaks maalt kaasa toodud sõstrad. Puhastasin ja panin neid pea poole ööni karpidesse, aga tehtud sain! Seenetega ma veel mõtlen, mida ma ette võtan, juhul kui neid selle aja peale veel üldse alles on, eilne lõuna- ja õhtusöök koosnes peaasjalikult praetud kukeseentest ja leivast :). Jätsin natuke mustikaid järgi, et ikka vähemalt korra aastas värsketest mustikatest kooki teha.

Arvuti jätsin puhkuse ajaks täitsa teadlikult linna, alugul oli küll hirm, et maailm läheb hukka kui ma vähemalt korra päevas internetis ei surfa, aga seni on kõik veel ühest tükis :). Tänu arvutivabale elule avastasin, et on olemas selline tore asi nagu raamatukogu :). Silma jäi Namaste kokaraamat ja seal oli üks umbe lihtne mustikakoogi reptsept, mis siis täna käiku läks.

Mustikakook

88 g võid
1/4 tl küpsetuspulbrit
1,5 dl nisujahu
1/2 dl suhkrut
1 tl kardemoni

Kate:
3 dl mustikaid
1/2 spl kartulitärklist
1 spl suhkrut

1. Sulata või ja lase hetke jahtuda.

2. Sega omavahel jahu, küpsetuspulber, suhkur ja kardemon ning lisa hoolega segades võile.

3. Laota üsna vedel tainas märgade sõrmedega pirukavormi ja aseta peale mustikad.

4. Sega kartulitärklis ja suhkur ning tõsta segu mustikatele. Raputa õrnalt, et jahu seguneks marjadega.

5. Küpseta 200-kraadises ahjus umbes 25 minutit.

Minu versioon: nuputasin tükk aega, kui suure vormi jaoks algeses retseptis antud taignakogus võiks olla. Lõpuks jagasin taigna ained kaheks ja tegin koogi 20 cm läbimõõduga koogivormi. Tundub, et ma ei olegi puhkuse ajal kogu oma tervet mõistust kaotanud :). Mustikaid oli järgi umbes 3 dl jagu, panin siis kõik, aga segasin enne kartulijahu ja suhkruga segamini, alles siis kallasin koogi peale. Mis sa ikka teed, kui ei suuda nagu kuidagi valmistusõpetust läbi lugeda :).

Hinnang: kardemon annab koogile huvitava maitse, kruusi piimaga väga hea. Läheb listi "võiks ju veel korra teha", aga teades mind, ja kui palju on igasugu huvitavaid retsepte, mis ootavad läbi proovimist, ei usu, et ma kordamiseni jõuan :).

Retsepti algallikas: Namaste. Muhumaa ehedad maitsed.

Sealihalõigud pikantse kastmega

2009-06-07T17:47:00.006+03:00

Minu eelmise kuu investeering oli rulluisud, ilusad punased rataste peal saapad :). Kui ma poes vist oma koormatäie uiske olin jalga proovinud, tekkis küll kahtlus, et kas ma uiskude peal püsti ka püsin, aga asi polnud üldse nii hull kui ma kartsin. Eks ka muidugi aitas, et ma natuke kuiva trenni tegin, sõitsin korteris kolm meetrit ühes suunas ja kolm meetri teises suunas, uusi veiniklaase pole vaja ja alumised naabrid ka ei kaevanud, nii, et läks kõik õnneks seekord :).

Tegelikult, kui sa oskad jää peal uisutada, pole rulluisud midagi keerulist, lihtsalt jää asemel kukud nüüd asfaldi peale :). Igal juhul, pärastlõuna oli tore ja kõik kondid on ka ühes tükis :).

Sealihalõigud pikantse kastmega

2 (á 250 g) sealihalõiku
oliiviõli
mõni tüümiani oks
mõni rosmariini oks
3-4 küüslauguküünt
soola, pipart

Kaste:
oliiviõli
1 keskmine sibul
½ punast paprikat
1 kuivatatud tšillikaun
200 g purustatud tomateid
soola, pipart
suhkrut

1. Puista sealihatükkidele tüümini ja rosmariini lehti, maitsesta soola-piparga. Pane liha ahjuvormi, lisa juurde kergelt noaga lapikuks vajutatud küüslauguküüned (pole vaja koorida), nirista natuke peale oliiviõli ning küpseta 200 kraadi juures umbes 20 minutit.

2. Kastme tegemiseks kuumuta pannil natuke oliiviõli, lisa hakitud sibul, punane paprika ja tšilli. Prae paar-kolm minutit.

3. Lisa pannile tomatikonserv. Maitsesta soola, pipra ja suhkruga ning lisa natuke vett. Lase tasasel tulele haududa 10-12 minutit kuni kaste on paksenenud.

4. Serveeri lihalõike koos kastmega.

Minu versioon: retseptis oli kirjas värske tšilli, no see jäi ostmata, aga mul on purgitäis kuivatatud tšillit, läks hoopis see käiku. Samuti peaks kastmesse lisama šampinjone, aga neid mul ka ei olnud, igaks juhuks shiitake seeni ei pannud. Pole ju mõtet head asja ära rikkuda ainult sellepärast, et teada saada, kuidas shiitake seened maitsta võivad, kuigi ega paar tükki poleks vist midagist teinud :).

Hinnang: mõnus, kergelt vürtsikas jaheda ilma söök, eriti hea peale linna vahel rullitamist :). Kaste on hea ka lihtsalt saiaga söömiseks. Kõrvale tegin kurgi-karulaugu salatit. See oli minu esimene kokkupuude karulauguga ja ma pean ütlema, et ega see viimaseks küll ei jää.

Retsepti algallikas: Gordon Ramsay „Fast Food: Recipes from the F Word“

Tomati-küüslaugusaiad

2009-06-07T10:03:00.006+03:00

Öine shopping tehtud ja nüüd olen ma Victorinox’i leivanoa uhke omanik. Vaatasin veel igatseva pilguga Villeroy & Boch nõudevalikut ja kõndisin kindlal sammul neist mööda, ostan neid siis kui rikkaks saan või tuleb supersoodus soodukas :).

Niisiis, minu uus nuga, eile ostsin ühe pika saia, ja lihtsalt selle pärast, et saaks seda lõikuda, no nii vinge nuga on :)! Lugu lõppes sellega, et viilutasin peaagu terve saia ära ja kuna toitu ei sobi raisata, tegin külalistele suupisteid ja tillukesi moosisaiu.

Tomati-küüslaugusaiad

400 g tomateid
3 küüslauguküünt
½ dl õli
1 spl kuivatatud oreganot
natuke hakitud värsket basiilikut
soola, pipart
1 pikk sai
100 g riivitud juustu

1. Tükelda tomatid ja purusta või haki küüslauguküüned.

2. Sega omavahel tomatid, küüslauguküüned, õli, basiilik ja sool-pipar. Kata tomatisegu kaanega ja jäta umbes tunniks ajaks maitsestuma.

3. Viiluta pikk sai ning loa saiaviilud ahjuplaadile. Rösti saiaviile 250 kraadises ahjus paar minutit.

4. Keera saiaviilud teistpidi ning tõsta neile lusikaga tomatikastet peale. Riputa üle riivitud juustuga. Pane tagasi ahju ning küpseta veel 3-4 minutit, kuni juust on sulanud ja saiad krõbedad.

Hinnang: Ühed minu lemmikud, tomatikastet saab kasutada ka dipikastmena. Parem on kasutada natuke teravamat juustu, nt Gouda. Tomatitest tuleb lõikudes palju mahla, hea on need korraks sõela peale nõrguma panna, enne kui kaussi kallad, aga liiga kuivaks ei tasu ka nõrutada.

Retsepti algallikas: Pille Enden, Lia Virkus „Pereköögi kokaraamat“

Juustukook

2009-06-04T15:05:00.006+03:00

Mu vanemad armastavad väga juustukooki, tõsi küll, mitte selle tegemist :). Kui ma nädalavahetusel käin vaatamas, kuidas salat kasvab, siis nad on ikka külmkappi mõne paki toorjuustu varunud, pole enam vaja küsidagi, et mida sellega ette kavatsetakse võtta :).

Eelmine laupäev käisime Jäneda laadal, ja mina kui varajane inimene mõtlesin, et teen hommikul enne minekut koogi valmis, siis õhtul hea kohviga süüa. Kella poole kuue ajal tegin korra silmad lahti ja läksin tõstsin toorjuustu külmkapist kapi peale soojenema. Läksin tagasi magama ning kella seitsme ajal avastan, et keegi usinnäpp on vahepeal juustu kappi tagasi suranud, muidu ei tõuse keegi enne kaheksat, kui vaja pahadust teha, siis on kohe kõik üleval :). Tänu sellele avastasin, et mikrolaineahi polegi täiesti mõttetu köögividin.

Juustukook

10-11 Digestive küpsist

60 g võid
2 pakki toorjuustu
200 ml vahukoort
150 g suhkrut
1 muna
1 spl želatiini
½ sidruni koor ja mahl
1 tl vaniljeekstrakti

Serveerimiseks:

maasikaid

1. Purusta küpsised ning sega sulatatud või ja poole sidrunimahlaga ühtlaseks massiks. Suru küpsisemass küpsetuspaberiga kaetud 24 cm läbimõõduga koogivormi põhja. Pane koogivorm külmkappi tahenema.

2. Pane supilusikatäis želatiini külma veega paisuma.

3. Vahusta kergelt suhkruga külm vahukoor. Vaht peab olema selline natuke aimatav, mitte tugev. Sega hulka toasoe toorjuust. Vahusta mikseriga kiiresti ühtlaseks. Lisa vaniljeekstrakt ning riivi hulka natuke sidrunikoort ning ülejäänud sidrunimahl.

4. Lisa muna ning sega ühtlaseks. Lisa valmis segule želatiin.

5. Kalla toorjuustusegu küpsistest koogipõhjale ning pane külmkappi tarduma.

See on üks kõige tihedamini tehtav kook meie majapidamises. Tavaliselt panen ikka muna ka koogi sisse, annab sellise siidja tekstuuri, rasedaid ja allergikuid majas pole, ja eks kusagile peab ju neid mune panema, mida kanad produtseerivad :).

Mulle meeldib see kõige rohkem koos maasikamoosiga, kuigi olen vahest ka šokolaadikastet juurde teinud. Philadelphia toorjuust on kõige parem, aga asja ajab ära ka Tere toorjuust. Rama Bonjouri juustust tasuks aga eemale hoida, isegi siis ei maksaks seda selles koogis kasutada, kui soodukas oli :).

Piiks-piiks laenud

2009-06-03T11:59:00.002+03:00

Ma olen täitsa profiks muutunud, mis puudutab laenu sissenõudjate händeldamist. Eks ole kogemust ka juba, mingi viimased pool aastat saan ma kõnesid, kust nõutakse raha, oleks siis et keegi pakuks raha, seda ei ole :). Asi ei ole teps mitte selles, et ma olen võtnud kaela hulka huvitavaid piiks-piiks laene. Lihtsalt minu telefon on registreertitud minu ema nimele ning tal on nimekaim, kelle hobiks tunduvad olevat kiirlaenud.

Asi, mis mind hullult ärritab on laenu sissenõudjate suhtlemisoskus, või rohkem küll selle puudumine. Alguses, kui ma noor ja lollike olin, siis ma olin hästi kena ja helistasin ja saatsin oma ema nimel viisakaid kirjakesi, et te nõuate raha valelt inimeselt. Võiks ju arvata, et sellest piisab, aga ei, ikka saadeti sõnumeid, et makske oma võlg ära. Asi paranes alles siis, kui ma natuke kõva häält tegin, ja lubasin igale poole kaevata inimese ahistamise pärast, ega ma pole mingi papist kiisu :).

Täna sain juba inkasso kaela, niipalju olen juba targemaks saanud, et kui telefonis minu ema küsitakse, küsin vastu, et milles asi. Kui öelda ei taheta, siis üheksal juhul kümnest on tegu mingi kiirlaenu teemaga ja selle rahanõudmise katse tapan ma juba eos. Isegi blondiinid õpivad, lõpuks :)!

Asi, millest ma aru ei saa, kui inimene laenu võtab, siis ei jää temast mingit märki maha või? Kuidas saab anda laenu inimesele, kelle telefoninumbritki ei teata?! Ja ega laenuandjad ei taha telefoninumbrit inimesega rääkimiseks, ikka sms-i saatmiseks. Kui sa ei taha ebameeldivaid telefonikõnesid teha ja laenu tagasinõudmise teema seda on, siis äkki peaks otsima teise töökoha?

Vot nii, saingi oma pahameele kirja panna, nüüd tagasi tööle, kaua ma ikka tööaega varastan :).

Madeleine koogikesed

2009-05-25T18:29:00.004+03:00

Ma broneerisin mingi miljon aega tagasi soodsalt ühe Helsingi kruiisi möödunud laupäevaks, arvates, et mai lõpus on piisavalt soe ja kuiv, ja eks mul oli igasugu vidinaid ka tarvis, mida minu teada ainult Soomest saab, üks neist mini-madeleine’i vorm :). Kuna ilm ei paistnud midagi head tõotavat, siis hakkasin uurima, kas Eestist ka madeleine’i vormi saada õnnestuks, suurte koogikeste vormi ostsin just Helsingist kui viimati käisin, ja ei jõudnud ennast ära kiruda, et miks väiksemat ka ei ostnud, no see ahnus ikka, mis muud :).

Helistasin juba pea pool ilma läbi ja isegi ühest kohast leidsin, aga ainult tellimise peale ja ikka päris krõbeda hinnaga, mille peale ihnuskoi minus pead tõstis, ja ütlesin tädile telefoni otsas, et ma natuke mõtlen :). Sama õhtul nagu muuseas, täiesti plaaniväliselt, astusin Realiseerimiskeskusesse sisse ja mida ma näen, mini-madeleine’i vorm ja maksab ainult pea 50 krooni ja kusjuures täiesti korraliku firma vorm veel pealekauba!

No tõesõna, sellised asjad juhtuvad ainult minuga, sest see pole esimene kord, kui ma terve maailma oma tahtmistega peapeale pööran, ja siis külapoest puhtjuhuslikult leian selle, mida mul vaja oli:).

Madeleine koogikesed

2/3 tassi (75g) jahu
1 tl küpsetuspulbrit
natuke soola
2 suurt muna
6 spl suhkrut
1 spl heledat pruuni suhkrut
¼ tl vanilliekstrakti
½ sidruni riivitud koor
6 spl sulatatud võid
1 tl mett

Peale raputamiseks:
tuhksuhkrut

1. Vahusta kergelt toasoojad munad kahe suhkruga.

2. Sega kausis omavahel jahu, küpsetuspulber ning sool.

3. Lisa munavahule jahusegu, sega õrnalt ühtlaseks. Edasi lisa vaniljeekstrakt ja riivitud sidrunikoor. Sega.

4. Lisa taignale jahutatud ja sulatatud või nign kõige lõpuks mesi.

5. Kata tainas toidukilega ning pane külmkappi. Tainas peab olema külmas vähemalt 30 minutit, aga võid hoida ka kuni 2 ööpäeva.

6. Pane ahi sooja 220 kraadi peale.

7. Jaga tainas pisikestesse madeleine vormidesse ning küpseta 7-10minutit. Kuni koogikeste servad muutuvad kuldseks.

Minu versioon: ajasin retseptist näpuga täpselt järge ja panin kõiki aineid niipalju kui kästi. Juba tainas maitses hea, mis siis veel valmis koogikestest rääkida. Panin pea terve vormitäie kruusi kohviga pintslisse :).

Hinnag: ilusad nunnud koogikesed ja maitsevad taevalikult, kui üle ei küpseta :).

Retsepti algallikas: Dorie Greenspan "Baking: From My Home to Yours"

Tagurpidi halvaa-rabarberikook

2009-05-24T17:31:00.004+03:00

Rabarberikoogi hooaeg on hoogsalt käimas, läinud nädalavahetusel tegin oma traditsioonilist rabarberi plaadikooki, aga kaua sa ikka ühte ja sama kooki sööd, olgugi, et hea oli, siis lapates oma kokaraamatute kogu leidsin toreda halvaaga rabarbarikoogi retsepti. Oligi halvaa juba tükk aega kapis seisinud, ju on isu täis selle niisama söömisest :).

Tagurpidi halvaa-rabarberikook

175 g võid
1 dl suhkrut
3 dl jahu
1 tl küpsetuspulbrit
½ tl soola
1 spl piima

Täidis:
1 l tükeldatud rabarberit
4 tl maisitärklist
1.5 dl suhkrut
100 g halvaad

Peale:
1 muna määrmiseks
2 sl Demerara suhkrut

1. Vahusta või ja suhkur kohevaks.

2. Sega omavahel jahu, küpsetuspulber ja sool. Lisa võivahule jahusegu ja piim.

3. Suru tainas küpsetuspaberil 26 cm läbimõõduga kettaks ja pane külmkappi, kui valmistad täidise.

4. Täidise jaoks sega tükeldatud rabarber, tärklis, suhkur ja murendatud halvaa.

5. Vala täidis võitatud 26 cm läbimõõduga pirukavormi põhja. Tõsta tainaketas kaaneks peale. Eemalda küpsetuspaber.

6. Määri tainas pealt lahtiklopitud munaga ja puista üle demerara suhkruga.

7. Küpseta 200-kraadises ahjus 25 minutit.

Minu versioon: algses retseptis soovitati kooki serveerida halvaavahukoorega, no ei tea, minu jaoks oli juba piisavalt rammu ja halvaad, serveerisin hoopis piimakohviga, mis polnud ka üldse mitte paha :). Kartulitärklist oma majapidamises tuvastada ei suutnud, panin siis hoopis maisitärklist, tärklis ikkagi! Ja demerara suhkur läks kah meelest ära, aga pole hullu, tuhksuhkur varjab kõik väiksed möödalaskmised :).

Hinnag: täiesti hea kook, parajalt mahlane ja üsna-üsna magus. Vanillijäätisega väga nämmu. Pean vist natuke hoogu, enne kui seda uuesti teen, muidu hüppab veresuhkru tase taevasse :).

Retsepti algallikas: Angeelika Kang “Kodukirja parimad palad”

Kikerherne-kanasalat

2009-05-23T09:30:00.003+03:00

Avastasin külmkapist paki kanafileed, mille tähtaeg hakkas kohe-kohe ümber saama. Ostsin selle mingisugusest poest nädala algupoolel, soodukas oli kindlasti, ega ma muidu poleks ilma kindla eesmärgita midagi sellist ju ostnud :). Ma olen täitsa kindel, et mul mingi varjatud shoppamise geen, mis siis lööb välja kui ma poes kollaseid silte näen :).

Niisiis, pakk kanafileed ja korralik varu viimaselt Stockmanni reidilt ostetud kikerherneid ning suur pott rosmariini akna peal. Ma vist topin viimasel ajal rosmariini igale sobivasse ja mitte nii sobivasse kohta, ma olen nii vaimustuses sellest ürdist. Salat on alati hea mõte, kui kõht tühi ja hirmus kiire on.

Kikerherne-kanasalat

2 spl õli
2 kanafileed
1 purk kikerherneid
½ tšillipulbrit
1 küüslauguküüs
1 väike punane sibul
1 spl valgeveiniäädikat
rosmariini
10 väikest keedetud kartulit
soola, musta pipart

1. Pese kartulid ning pane keema.

2. Kuumuta pannil osa õlist ning prae tükeldatud kanafileed kuni see tõmbub pruunikaks. Pane kaussi ning hoia soojas.

3. Vala samale pannile teine osa õlist ning prae sellest küüslauku ning kikerherneid. Maitsesta tšillipulbriga.

4. Lõika veel soojad kartulid viiludeks ning pane serveerimisnõu põhja. Lisa praetud kanafilee ning kikerherned. Viimasena lisa viilutatud sibul.

5. Sega juurde valgeveiniäädikas ja rosmariin. Maitsesta soola ja piparga.

Hinnang: suurepärane salat, kergelt vürtsikas ning natuke hapukas. Maitses hea nii soojalt kui külmalt. Samuti hea järgmisel päeval tööle lõunasöögiks kaasa võtta.

Retsepti algallikas: Ma ei ole kindel, kus ma miskit sarnast retsepti nägin, kellegi blogis, mõnes raamatus, ajakirjas...

Rabarberi-hapukoore plaadikook

2009-05-22T19:40:00.005+03:00

Juba pea nädal möödas, aga ma polegi veel jõudnud Eurovisiooni kommenteerida :). Ettevalmistused algasid juba pealelõunal, tegin igaks juhuks õhtuks suure rabarberi koogi, polnud ju teada, kui jama laulud õhtu jooksul tulla võivad :).

Norra laul meeldis mulle väga, alati kui Norra esinejat nägin, tuli Brainstorm’i Renārs Kaupers meelde :). Ju nad siis on oma olekuga natuke sarnased.

Saksamaa oli tore, strippi tühja nagu polnudki, aga laul meenutas Michael Buble’d, kes mulle väga meeldib.

Taani poiss kõlas umbe Ronan Keating’u moodi, aga tiba lahjem version.

Soome laul meeldis mulle ka, tõenäoliselt sellepärast, et kui nad ca 10-12 aastat tagasi popid olid, siis leidis aset minu peolooma periood ja Waldo’s People’i saatel sai palju tantsu vihutud :). Samas Kreeka aeroobikatreenerist ma jälle erilises vaimustuses ei olnud, pole vist suurem asi aeroobikafänn :).

Aga kokkuvõttes, võitis hea lugu ja tore, et meil ka Euroopas sõpru on :).

Nüüd koogi juurde, seda kooki olen ma vist eluaeg teinud, nii kui esimesed rabarberid oma pea mullast välja pistavad, on minul ahi juba soojas :).

Rabarberi-hapukoore plaadikook

375 g jahu
225 g võid
150 g suhkrut
2 muna
1 tl küpsetuspulbrit
natuke soola

Täidis:
400 g rabarberit
3 spl heledat pruuni suhkurt
2 tl kaneeli

Kate:
250 g hapukoort
2 suurt muna
4 spl suhkrut

1. Sega omavahel jahu, suhkur, küpsetuspulber ja sool. Lõika külm või väikesteks tükkideks ning sega jahuseguga kuni moodustub märja liiva taoline puru. Lisa kaks muna ning sega kuni moodustub ühtlane taigen.

2. Rulli taigen ahjuplaadisuuruselt laiali ning küpseta 200-kraadises ahjus 7 minutit.

3. Täidise jaoks haki rabarber ning sega pruuni suhkru ning kaneeliga. Kõige lihtsam on panna saadud segu kaanega karpi ning siis segi loksutada.

4. Katte jaoks vahusta munad suhkruga. Lisa munavahule hapukoor ning sega ühtlaseks.

5. Laota rabarber ühtlaselt koogipõhjale ning nirista peale muna-hapukoore segu.

6. Küpseta 30 minutit 200-kraadises ahjus.

Hinnang: korralik rabarberi kook, mida jätkub vabalt kaheks päevaks, kui just näljaste armee peale ei lenda :).

Ameerika pannkoogid mustikatega

2009-05-10T09:57:00.003+03:00

Nädalavahetusel peaks aeg-ajalt ikka pannkooke tegema, kuidas sa muidu ikka aru saad, et pühapäev on kui pannkoogilõhnad majas ei hõlju :).

Paksud pannkoogid ei kuulu just mu lemmikute hulka, aga kuna mustikaid sügavkülmas veel mitu karpi alles, siis mõtlesin proovida ja täitsa söödav tulemus tuli, kõik pandi nahka!

Ameerika pannkoogid mustikatega

225 g jahu
1 spl küpsetuspulbrit
soola
1 spl suhkrut
2 muna
30 g sulatatud võid
300 ml piima

mustikaid
vahtrasiirupit

1. Sega kõik ained kokku, näiteks blenderis. Lase seista ca pool tundi.

2. Kuumuta pannil natuke õli ja küpseta pannkoogid. Küpsemise alal puista koogi tainasele küljele mustikaid.

3.Serveeri vahtrasiirupiga ülevalatult.

Minu versioon: ma panin rohkem suhkrut kui retsept ette nägi, 1 tl on minu arvates ikka liiga vähe ja ega muud midagi ei muutnudki.

Hinnang: täitsa head pannkoogid, eriti kui nad ujuvad vahtrasiirupis :).

Retsepti algallikas: Nigella Lawson “How to Be a Domestic Goddess”

Võis praetud kikerherned

2009-05-06T21:32:00.002+03:00

Nonii, lõpuks olen mina ka suurtest pidustustest toibunud ja kontaktivõimeliseks muutunud :). Ei mäletagi enam, millal viimati kella seitsmeni hommikul pidutsetud sai ja eks seetõttu läks ka meelest, et pimedas ja külmaga ei ole sobiva tualetikoha otsimine just kõige meeldivam tegevus, eriti kui veri on poolenisti siidriga asendatud :). Aga see selleks.

Seni olen ma kikerherneid ainult hummuse sisse pannud, aga Anni Arro „Salatid, pirukad, suupisted...“ lappates avastasin, et kikerhernestega võib ka muud huvitavat ette võtta.

Võis praetud kikerherned

1 purk kikerherneid
2 spl võid
½ küüslauguküünt
1 väike kuivatatud tšillikaun
mõned rosmariinioksad
soola, pipart
riivitud juustu

1. Nõruta kikerherned.

2. Sulata pannil või ning lisa hakitud küüslauk, rosmariinioksad ja sõrmede vahel
pudendatud tšillikaun.

3. Pruunista veidi ja lisa kikerherned. Sega kõik läbi ja prae paar minutit. Maitsesta soola ja pipraga.

4. Serveeri riivitud juustuga.

Minu versioon: Anni Arro kasutab enda versioonis serveerimisel peterselli, mina aga peterselli eriti ei armasta, ja tundub, et see tunne on vastastikune. Kõik muud taimed, mis pottidesse istutasin, läksid ilusti kasvama, välja arvatud petersell, mis ainult vindub ja hakkab vist otsast isegi kollaseks muutuma. Riivisin hoopis valmis roale natuke juustu peale, ja väga hea oli.

Hinnang: väga hea ja kiire vürtsikas roog. Ma arvan, et see sobib täitsa hästi suupisteks näiteks õlle kõrvale.

Retsepti algallikas: Anni Arro „Salatid, pirukad, suupisted...“

Šokolaadi-banaanimuffinid

2009-04-28T20:29:00.003+03:00

Ma pole vähemalt kaks päeva viitsinud miskit korralikku süüa teha, aga kuna sügavkülmas veel natuke varusid on, pole suurt lugu ka, aga viimasel ajal on umbe magusaisu, kogu aeg tahaks midagi head, kuigi ega vist nii väga pole ära teeninudki, aga no nii, ettemaksuks võib ka :).

Mul on mõned küpsetiste retseptid, mida ma aeg-ajalt kordan, kas omaalagatusel või siis suure lunimise peale, mind on ju nii lihtne ära osta, plõksuta aga ripsmeid ja tee kurb nägu pähe ning oledki juba kusagile jõudnud :).

Need on tõenäoliselt minu lemmikmuffinid ja õnnestuvad every single time!

Šokolaadi-banaanimuffinid

1 dl fariinsuhkrut
2 muna
100 g sulatatud võid või margariini
2 küpset banaani
3,5 dl jahu
2 tl küpsetuspulbrit
50 g Bitteri või Fazeri plokkšokolaadi

1. Vahusta toasoojad munad suhkruga heledaks vahuks. Lisa sulanud ja jahutatud või, tükeldatud šokolaad ning püreestatud banaanid.

2. Lisa juurde küpsetuspulbriga segatud jahu ning sega kogu mass ühtlaseks.

3. Küpseta 200 kraadi juures ca 20 minutit.

Minu versioon: Paremad muffinid saab, kui banaanid on juba pruunid, mina murran nad lihtsalt kolmeks-neljaks tükiks, lisan munasegule, ja mikserdan korra kiiresti läbi. Šokolaadi hakin noaga sellisteks natuke suuremateks tükkideks, purust ei saa ju aru, et šokolaadiga tegu :). Kõige parem on kasutada Fazeri šokolaadi ja tavaliselt panen ikka natuke rohkem kui 50 grammi. Ja üle ei tohi küpsetada!

Hinnang: ma ei teagi, kas neid keegi jahtunult ongi kunagi söönud, alati pistetakse enne pintslisse, juba see on vedamine, kui mul õnnestub nad panni pealt vaagna peale tõsta :). Eks see juba ütleb ühte koma teist nende muffinite headuse kohta.

Retsepti algallikas: Maire Suitsu ja Lia Virkus "Muffinid"

Rohelise herne-mozzarella supp

2009-04-26T19:29:00.004+03:00

Mul on pooleli sügavkülma tühendamise projekt ja pakk rohelisi herneid on seal vedelenud niikaua kui ma mäletan, aeg-ajalt küll jäätise all peidus :).
Pakk rohelisi herneid ja Nigella, sellest kombinatsioonist ei saagi midagi mittemaitsvat välja tulla :).

Rohelise herne-mozzarella supp

500 g külmutatud herneid
1 roheline sibul
750 ml vett
1 kana- või köögiviljapuljongikuubik
100 g mozzarella't
musta pipart

1. Lahusta puljongikuubik keevas vees. Lisa herned ja roheline sibul. Keeda herneid kuni need on pehmed.

2. Eemalda roheline sibul ning kalla herned koos puljongiga blenderisse. Lisa tükkideks rebitud mozzarella ning püreeri ühtlaseks.

3. Kalla supp serveerimisnõusse ning kaunista jahvatatud musta pipraga.

Hinnang: ilus kevadine värv! Täitsa hea, kuigi magusavõitu supp, aga pipar parandas asja märgatavalt :).

Retsepti algallikas: Nigella Lawson "Feast"

Šokolaaditükkidega küpsised

2009-04-25T18:48:00.010+03:00

Seekordne nädal oli kuidagi hirmus väsitav, vajusin eile õhtul kustunult diivani peale ja õhtusöögiks avasin punase veini pudeli. Isegi telekat ei pannud käima, nii, et ma ei teagi, kas sõda on lahti või mitte :). Vein maitses hea ja eks ta täitis ka kõik tühjad kohad, minu puhul tundub see pea olevat :).

Panin arvutis YouTube’i käima ja ketrasin vist oma miljon korda Susan Boyle’i esinemist ja mida kord edasi, seda pandavam Simon Cowell tundus :).

Eelneval jutul oli ikka mõte ka, ja mõte on, et ma olin ikka väga tubli see nädal ja enda kiituseks tegin täna õhtuks hunniku šokolaadiküpsiseid, no ja kuna Simon Cowell on hetkel kättesaamatu, siis tuleb ta ju millegagi asendada, ja mis on paremat šokolaadist :).

Šokolaaditükkidega küpsised (Chocolate Chip Cookies)

2 tassi (470 ml) jahu
1 tl soola
¾ tl soodat
230 g võid
¾ tassi (150 g) suhkrut
2/3 tassi (1,4 dl) heledat pruuni suhkrut
2 tl vaniljeekstrakti
2 suurt muna
2 tassi (340 g ) šokolaaditükke
1 tass (120 g) hakitud kreeka pähkleid

1. Sega kokku jahu, sool ja sooda.

2. Vahusta suures kausus toasooja võid minuta jagu, siis lisa mõlemad suhkruga ning vaniljeekstrakt ja vahusta veel 2 minuti jagu.Jätkates vahustamist lisa ükshaaval toasoojad munad.

3. Lisa osadena juurde jahusegu ja sega ainult kuni jahu on segunendud. Viimasena sega juurde šokolaaditükid ja pähklid.

4. Vormi taignast pallid ja aseta umbes 2 cm vahedega küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile.

5. Küpseta 190 kraadises ahjus 8-10 minuti või kuni küpsised on kergelt kuldsed.

Minu versioon: Ameerika retseptidel on üks väike viga, suhkrut pannakse nagu oleks viimne päev käes! Niipalju olen juba targemaks saanud, et panen alati natuke vähem suhkrut kui retseptis ette nähtud.
Ma ei viitsinud supilusikaga pallikesi voolida, mul on ju vinge jäätisekulp, mida olen aasta jooksul tervel ühe korra kasutanud, täna oli teine kord :). Väga mugav, ei mingit nikerdamist ning küpsised on tulevad ilusti ühesuurused, vahest isegi imestan, et nii taibu olen :). Jäätisekulbiga tulevad natuke suuremad küpsised, aga kuna küpsised on üsna magusad, siis ega keegi naljalt üle ühe ei võtagi, väikesi võetakse ju tavaliselt kohe peoga :).
Küpsemisele kulub max 10 minutit, aga väga oluline on küpsiseid mitte üle küpsetada, nii et parem valva ahju juures, mitte ära mine arvutisse pornot tõmbama :).

Minu vinge jäätisekulp :)

Hinnang: suurepärased küpsised, muredad ja palju šokolaadi. Ühed parimad, mis ma saanud olen, eriti head veel koos kruusi piimaga.

Retsepti algallikas: Dorie Greenspan "Baking: From My Home to Yours"

Sinihallitusjuustu küpsised

2009-04-21T17:59:00.007+03:00

Mul on viimasel ajal vist hirmus palju vaba aega, lappan aga raamatuid ja kui on ilus pilt, siis küpsetan :). Eile jäi isegi CSI:Miami sellepärast nägemata, nüüd ma ei teagi, mis vingeid one-liners’eid David Caruso seekord viskas :).

Seekordne retsept on ühest minu lemmikraamatust “How to Be a Domestic Goddess”, saamise nimel ma veel töötan, aga tunne on igatahes juba peaaegu, et käes :).

Sinihallitusjuustu küpsised

175 g sinihallitusjuustu
60 g pehmet võid
1 suur munakollane
125 g jahu
50 g maisijahu
natuke soola

1. Sega omavahel pehme või, tükkideks pudistatud sinihallitusjuust ning munakollane.

2. Lisa vähehaaval maisi- ja nisujahu. Kui juust ei ole väga soolane, siis lisa natuke soola ka.

3. Vormi taignast ketas ja mähi see toidukilesse. Lase seista külmkapis ca 30 minutit.

4. Rulli tainas jahu üle riputatud laual umbes poole sentimeetri paksuselt laiali. Lõika ruutudeks või vormi teise kujuga küpsised. Määri pealt munaga.

5. Küpseta 200-kraadises ahjus 6-10 minutit.

Minu versioon: Nigella kasutab sinist maisijahu, aga kuna selle jahtimine oleks küpsiste tegemise isu täiesti ära võtnud, siis ei hakanud ma ennast sinise maisijahu otsimisega vaevama, panin seda, mida kapis oli, tähendab tavalist :). Ostsin Selverist ükspäev 200 g Regina Blue juustu, see, mis üle jäi, sõin töö käigus ise ära :).

Hinnang: täiesti head rammusapoolsed küpsised, aga millal või ja juust enne paha on olnud, töötavad isegi välismaalaste peal, no igal juhul ei tapa neid :).

Retsepti algallikas: Nigella Lawson “How to Be a Domestic Goddess”

Suvikõrvitsaomlett

2009-04-16T21:21:00.004+03:00

Ma ei raatsi alati sarjast „100 rooga“ raamatuid osta, tihtilugu on uuemates raamatutes mitmeid korduvaid retsepte ja nad on ju nii õhukesed ka, isegi riiuli täiteks õieti ei kõlba :).

Leidsin asjale enda arvetes tõeliselt vinge lahenduse, enne kui midagist osta plaanin, laenutan raamatukogust raamatu, vaatan kodus läbi ja kui isutama ajavaid retsepte on rohkem kui pool raamatust, lähen poodi ja ostan, aga kui mitte, siis kirjutan mõned maha ja viin raamatu tagasi. Kokkuhoid missugune!

Viimane raamat, mille raamatukogust kaasa haarasin oli „Süües terveks ja kauniks 2“. Esimene raamat mulle täitsa meeldis, aga teine on kuidagi hirmus roheline seest :). Lappasin seda üks õhtu ja kuna viimasest hiina toidu katsetusest jäi üks suvikõrvits külmkappi paremaid aegu ootama, siis täna oli viimane aeg see nahka pista. Munad olid ka juba terve igaviku külmkapis seisnud, värsked tulevad kiiremini peale kui mina vanu eest tarbida jõuan :).

Suvikõrvitsaomlett

1 keskmine suvikõrvits
2 muna
1 spl piima
4 spl Parmesani juustu
soola, musta pipart
praadimiseks õli

1. Riivi suvikõrvits jämeda riiviga.

2. Klopi munad lahti, sega piimaga ning maitsesta soola ja pipraga. Lisa riivitud juust ja suvikõrvits.

3. Kuumuta pannil õli. Vala omletimass pannile ja prae mõni minut.

4. Keera kuumus madalaks ning kata pann kaanega. Küpseta mõni minut kuni omlett küpseb kohevaks.

Hinnang: rohkem küll koogi kui omleti moodi, aga maitses hea, eriti koos jogurtiga. Retsepti järgi oleks pidanud sellest jaguma neljale inimesele, no ma ei tea, kaks saaks vabalt söönuks, aga neli, umbe kahtlane, aga kui kõik neli dieedil on, siis vist jagub küll :).

Retsepti algallikas: Angeelika Kang „Süües terveks ja kauniks 2“

Pasha

2009-04-12T19:49:00.005+03:00

Lõpuks jõudsin ära oodata, pasha söömise päev :)!

Viimasest korrast on terve igavik möödunud, kui viimati pashat tegin, kuigi ega ma polegi kindel, kas ma ikka iseseisvalt seda tegin, aga söömise juures olin küll :). Mälestused ei olnud just kõige paremad, üks rasvane kohupiimaplönn, nii, et mõni ime, et rohkem pole katsetanud.

Nami-namis on see kuu pasha ja muu kohupiima toitude kooskokkamine ja kui õige vorm on ka olemas, siis on ikka raske põhjust kõrvale hiilimiseks leida. Mulle hirmsasti meeldivad uued köögividinad, oleks ainult ruumi rohkem nende ladustamiseks :).

Ettevalmistused pasha söömiseks algasid juba hommikul, käisin jalgsi Vabaõhumuuseumis :). Ilm oli ilus, päike paistis ja sammuloendur muudkui aga tiksus, nii see 7 kilomeetrit käidud saigi :). Jokutasin natuke mere ääres ka, ei mäletagi, millal viimati merd nägin ja merele nii iseloomulikku lõhna sisse hingasin, elu on ikka ilus küll.

Mis retsepti puutub, siis aluseks võtsin selle, aga tegin natuke omaloomingut ka.

Pasha

50 g võid
1 dl suhkrut
400 g kohupiima
1 väikese sidruni koor ja mahl
1 muna
1 tl vanilliekstrakti
100 g kuivatatud kirsse
natuke Amarettot
2 dl vahukoort

Kaunistuseks:
maasikaid
riivitud šokolaadi

1. Vahusta pehme või suhkruga kreemjaks.

2. Lisa võisegule kohupiim, muna, maitseained ja Amarettos leotatud kirsid.

3. Vahusta vahukoor ja sega ettevaatlikult kohupiimamassi hulka.

4. Vooderda pashavorm marliga ning tõsta segu vormi. Pane vorm väikesesse kaussi ja vajutuseks võib kasutada alustassi. Tõsta vorm koos kausiga külmkappi nõrguma.

5. Järgmisel päeval kummuta pasha taldrikule ja kaunista näiteks maasikate ja riivitud šokolaadiga.

Hinnang: ma olen ikka umbe uhke oma saavutuse üle :)! Vormist tuli ilusti välja ning maitses sama hea kui välja näeb, mõnus mahlane ja oi kui nämm.
Unustasin kohupiima külmkapist välja soojenema tõsta, aga ei juhtunud sellest suurt midagi. Võid panin ka vähem. Minu usk ütleb, et alkoholist on alati abi, seekord läks käiku Amaretto, mis ta seal kapis ikka seisab :).
Kaunistuseks kasutasin maasikaid, mille reedel üks tädi turul pähe määris, kui rohelist sibulat ostsin, aga tundub, et me mõlemad jäime rahule :).

Loomaliha austrikastmes

2009-04-11T18:12:00.005+03:00

Minu viimase aja lemmik-kokaraamat on Ching-He Huang’i „Chinese Food Made Easy“. Ma olen täitsa kindel, et see raamat on süüdi, et ma viimane kord Kaubamajas käies muu „hädavajaliku“ kraami hulgas söögipulgad soetasin :).
Tegelikult on söögipulkadel mitu head funktsiooni, lisaks söömisele saab nendega ka väga edukalt taimi pikeerida.

Loomaliha austrikastmes

350 g veisefileed
1 tl heledat sojakastet
1 spl austrikastet
natuke suhkrut
2 spl maapähkliõli
3 küüslauguküünt
1 keskmine tšillikaun
200 g pak choy’d
1 tl austrikastet
soola
pipart

1. Lõika loomaliha umbes 1 cm paksusteks viiludeks. Vasarda loomalihalõigud õhemaks. Lõika liha terava noaga õhukesteks ribadeks.

2. Pane liha kaussi ning lisa sojakaste, austrikaste ja natuke suhkrut. Maitsesta soola ja pipraga. Tõsta kauss kõrvale ja jäta maitsestuma.

3. Haki küüslauguküüned ja tšillikaun. Vala kuumale pannile 1 spl õli ja kuumuta minutijagu küüslauku ja tšillit. Lisa poolitatud pak choy. Lisa austrikaste ning maitsesta soola ja pipraga. Küpseta minuti jagu ning tõsta siis serveerimistaldrikule.

4. Kuumuta pannil ülejäänud õli ning lisa loomaliha. Küpseta kuni liha tõmbub pruuniks.

5. Serveeri koos pak choy’ga.

Minu versioon: niisiis, käiku läks rapsiõli, sest maapähkliõli pole minu majapidamisse veel ilmunud ja ega ma ei tunne sellest eriti puudust ka :). Pak choy on mul alles seemnete kujul, nii, et läheb veel aega, enne kui neid pannile sünnib panna, aga külmkapis oli üks õnnetu hiina kapsas, mis lausa karjus, et sööge mind ometi juba ära :). Igaks juhuks panin pool tšillikauna, mis oli täitsa hea otsus, muidu oleks liiga terav tulnud.

Hinnang: täitsa tore hiinakas, võib teine kordki teha. Riisiga serveerituna korralik õhtusöök.

Retsepti algallikas: Ching-He Huang „Chinese Food Made Easy“

Kohupiimakook

2009-04-11T07:36:00.007+03:00

Ma tegin kohupiima hooaja alguse puhul paar päeva tagasi kohupiimakooki. Ei mäletagi, millal viimati seda süüa sai, need poe omad on nagu on, kuigi vanasti Pihlaka kohupiimakook oli väga hää, viimane kord ostes ei olnud aga enam see.

Niisiis, ostsin Maximast külmkapitäie kohupiima, soodukas oli ju ja pasha jaoks ka kohupiima vaja :). Retsepti võtsin Nami-Namist, lisasin oma mõistusega ainult rosinad juurde ja asendasin või margariiniga. Õiges kohupiimakoogis käivad ikka rosinad :).

Kohupiimakook

150 g margariini
3 sl suhkrut
0.5 tl soola
1 muna
4.5 dl nisujahu

Kate:
400 g kohupiima
200 g hapukoort
1,5 dl suhkrut
3 sl nisujahu
2 tl vanillisuhkrut
3 muna
100 g rosinaid

1. Sulata margariin ja lase jahtuda. Sega juurde ülejäänud ained. Sega tainaks, aseta väiksemale ahjuplaadile ja rulli õhukeselt laiali (vajadusel kasuta rullimiseks jahu).

2. Küpseta 200kraadise ahju keskosas, kuni tainas muutub 'kuivaks' (umbes 10-15 minutit).

3. Sega kohupiim hapukoore, suhkru, jahu ja vanillsuhkruga, klopi juurde munad. Lisa segusse rosinad.

4. Vala täidis eelnevalt küpsetatud põhjale.

5. Küpseta 180kraadises ahjus, kuni kohupiim on tahenenud ja kook on ühtlaselt kuldpruun.

Hinnang: tõenäoliselt parim kohupiimakook, mis ma saanud olen. Tainast oli täpselt nii palju, et tuleks mõnusalt õhuke ja natuke krõbe põhi, mõõdud oleks võetud justkui minu ahjuplaadi järgi :). Ja mis peamine, ei mingit mäkerdamist, paar korda taignarulliga üle ja põhi olemas, isegi jahu polnud alla vaja panna. Ainus, mille kallal natuke viriseda võiks oli õhuke kate, järgmine kord paneksin kolm pakki kohupiima, tuleb toekam kook.

Retsepti algallikas: http://www.nami-nami.ee/recipe.php?q=detail&pID=828

Ülepannikoogid

2009-04-06T18:49:00.006+03:00

Terve päev oli hirmus pannkoogiisu, isegi trepikojas hõljusid pannkoogilõhnad. Minu eest on võimatu varjata kui keegi teeb praekartuleid, hernesuppi või pannkooke, mul on kohe teada, mida keegi majaelanikest sööb :).

Ma olen proovinud mitmeid pannkoogi retsepte, aga see on kõige-kõige. Koogid ei jää panni külge kinni ja ümber pöörates ei lagune ära ka. Mida sa hing veel tahad :)!

Ülepannikoogid

125 g jahu
3 muna
2,5 dl piima
30 g õli
suhkurt
soola

1. Sega kõik ained kokku, blender on hea abivahend ning lase seista ca 30 minutit.

Minu versioon: Nii lihtne see kõik ongi, ei mingi rocket science :) ja kui sul on teflonkattega pann, pole mingit rasvainet alla ka vaja panna, ainult küpseta.

Mõni aeg tagasi ma avastasin vahtrasiirupi maitsega pannkoogisiirupi ja tuleb tunnistada, et ega ma teistmoodi enam pannkooke ei söögi, kui kukeseened välja arvata. Võis praetud kukeseened on täiesti omaette klass, raske on midagi neist paremat välja mõelda, aga parema puudumisel kõlbab vahtramaitseline siirup ka :).

Aprikoosi-kaerahelbeküpsised

2009-04-02T23:34:00.004+03:00

Tänast posititust plaanisin alustada sellest, kui tore vidin blender ikka on, aga kui mina lõpuks Stockmanni jõudsin, polnud blenderist haisu ka enam. Oma kujutluses ma juba nägin kuidas ma igapäev jäätisekokteili söön ja külalistele ainult püreesuppe pakun :).

Tüdruk oli kohe täitsa õnnetu kui lõpuks koju sai ja halba tuju ravivad kõige paremini šokolaad ja küpsised, eriti kaeraküpsised :). Viskasin pilgu oma varudele peale, valisin üht-teist välja ja tegin neist plaaditäie. Nii lihtsalt asi käiski :).

Aprikoosi-kaerahelbeküpsised

65 g võid
1 suurem muna
55 ml suhkrut
50 g kuivatatud aprikoose
natuke Amaretto likööri
2,5 dl kaerahelbeid
1 tl vanilje ekstrakti
80 ml jahu
1 tl küpsetuspulbrit

1. Lõika kuivatatud aprikoosid väikesteks tükkideks ning pane Amaretto likööriga likku.

2. Sulata või.

3. Klopi munad suhkruga lahti ning lisa munavahule leotatud aprikoosid ja vanilje ekstrakt.

4. Lisa juurde kaerahelbed , küpsetuspulbriga segatud jahu ning vala juurde sulatatud või.

5. Vormi tainast lusikaga pallid, aseta küpsetusplaadile ning vajuta kergelt kahvliga lapikuks.

6. Küpseta 180 kraadi juures 15-18 minutit.

Hinnang: Üllatavalt head tulid välja, arvestades, et ega mul polnud suurt aimugi kuidas nad maitseda võiksid, aga kui Amaretto on asjasse segatud, siis ei saagi ju mingi jama välja tulla :).
Sellest kogusest sain plaaditäie, mis on 12 küpsist. Piisav, et blenderist ilmajäämisest üle saada :).

Omlett singi ja šampinjonidega

2009-03-29T10:17:00.004+03:00

Üheks minu tüüphommikusöögiks nädalavahetuseti on kujunenud omlett, võib-olla sellepärast, et see saab kiiresti valmis, maitseb hea ja ma kahtlustan, et asi on ka selles, et ma olen lõpuks oma gaasipliidiga sõbraks saanud :).

Ennemalt kippusid nii pannkoogid kui omletid ära kõrbema, üks pool vedelavõitu ning teine pool süsimust. Nüüd, kus ma kuumuse timmimise olen ära õppinud, teen mõlemaid üsna tihti. Lisaks on mul kapis alati vähemalt üks karp mune, munad on nii värsked, et kana on just-just nende pealt lahkunud :).

Omlett singi ja šampinjonidega

3 muna
3 spl piima
3 suuremat šampinjoni
1 viil sinki
riivitud juustu
maitserohelist
soola, pipart

1. Viiluta šampinjonid ja singiviil. Prae pannil kuldseks.

2. Klopi munad kausis kahvliga lahti.

3. Vala munasegule juurde piim ning maitsesta soola-pipraga.

4. Kalla muna-piimasegu pannile ning keera kuumus peaaegu maha ja pane pannile kaas peale.

5. Kui muna on peaaegu hüübinud, raputa peale natuke riivitud juustu.

6. Enne kui omleti taldrikule libistad, puista peale maitserohelist.

Minu versioon: kõige parem on natukese pekiservaga sink, siis pole isegi õli vaja pannile panna. Kõige parem on teha kolme munaga, siis tuleb piisavalt suur ja kohev omlett. Kohevuse saavutab sellega, kui pannile omleti küpsemise ajal kaas peale panna.

Hinnang: kiire ja maitsev roog. Mulle meeldib omletti kõige rohkem süüa koos jogurtitörtsu ja tomati-kurgiga.

Gnocchi

2009-03-28T16:26:00.010+02:00

Kartul on tore asi, igati maitsev ja eestimaine (juhul kui sul on tuttav põllumaa, kus seda kasvatada või head suhted turutädidega :)!), aga ega alati keedu- või praekartulit ju ei taha.

Ükspäev avastasin toidupoes pakki gnocchisid, kuna sälivusaeg oli neil hiiglama pikk, jätsin igaks juhuks ostmata, aga koju jõudes mõtlesin, et kui keeruline neid ikka ise teha on. Tuli välja, et ega eriti ei olegi :).

Retsepti koostisosad sain sealt, kust kõik mu tarkus pärit on, internetist ikka :). Kogused timmisin ise parajaks.

Gnocchi

1 kg kartuleid
1 muna
250 g jahu
soola
pipart

1. Pane kartulid koorega keema ning lisa keeduvette paar teelusikatäit soola.

2. Kui kartulid on pehmed, kalla vesi ära ja koori.

3. Tambi kartulid pudruks, kasuta kas pudrunuia või kahvlit või midagi veel peenemat ja moodsamat :).

4. Maitsesta kartulimass soola ja pipraga ning lisa soojale pudrule kiiresti muna.

5. Sega peotäite kaupa juurde jahu kuni moodustub sõtkutav tainas.

6. Rulli taingnast umbes 3 cm läbimõõduga kang ning lõika see terava noaga 2 cm pikkusteks juppideks.

7. Aseta gnocchid taldrikule tahenema.

Valmis gnocchi

Kogu tegevus peab käima päris kiiresti, et taigen maha ei jõuaks jahtuda. Kui taigen maha jahtub, siis ei ole ta enam üldse voolitav, lihtsalt pudenev puder :).
Mis puutub söömisesse, siis mina olen neid nii keetnud kui ka praadinud. Keetes on head lisandina näiteks kanale või lihale. Gnocchit võib keeta nagu pelmeene, erilist vahet polegi, ainult pelmeenidele panen keeduvette lehe loorberit, gnocchide puhul piirdun ainult soolaga lisamisega.

Keedetud gnocchi sinepiste sealihalõikudega

Hinnang: täitsa hea vaheldus tavalisele keedukartulile ja mis tähtis, neid saab sügavkülma panna ning max. 10 minutiga ongi valmis.

Praetud gnocchi kressi-jogurti dippiga

Rummipätsid

2009-03-27T19:14:00.006+02:00

Mulle meeldivad kaerahelbed, eriti kui need on küpsise sees, kuigi häda korral läheb isegi puder loosi :).
Neid rummipätse olen ma vist teinud vahelduva eduga niikaua kui ma mäletan, järelikult on ikka head küll :).

Rummipätsid

125 g margariini
3 muna
1 ¼ dl suhkrut
100 g rosinaid
natuke rummi
4 spl kakaod
5 dl kaerahelbeid
1 tll vanilje ekstrakti
1 dl jahu
1 tl küpsetuspulbrit

1. Pane rosinad rummiga likku.

2. Sulata margariin.

3. Klopi munad suhkruga lahti ning lisa munavahule kakao, rummis leotatud rosinad ja vanilje ekstrakt.

4. Lisa juurde kaerahelbed , küpsetuspulbriga segatud jahu ning vala juurde sulatatud margariin.

5. Vormi tainast lusikaga pallid, aseta küpsetusplaadile ning vajuta kergelt kahvliga lapikuks.

6. Küpseta 180 kraadi juures 18-20 minutit.

Minu versioon: Ma olen avastanud, et kõige parem margariin küpsetamiseks on „Hea margariin“. Küpsiste sees kasutan ma alati täisterakaerahelbeid, jätavad parema tekstuuri minu meelest. Säästumarketist saab neid mingi kaheksa krooniga, kuigi kui veab, saab kuue krooniga ka :).
Kõige tähtsam on pätse mitte üle küpsetada, nad ei tohi jääda liiga pehmeks, aga kivikõva ja krõbedana pole nad ka päris need.
Parima taigna saab siis, kui kasutada just külmkapist võetud mune ning nende hulka segada kuum margariin. Munad jahutavad margariini segamise ajal just niipalju maha, et tainas saavutab täpselt paraja konsistentsi, et neist pätsikesi vormida.

Hinnang: Minu lemmik kaerahelbeküpsised, eriti head leigelt külma piimaga, kuigi jahtunult teega on ka väga maitsvad.

Kanawok india pähklitega

2009-03-22T17:22:00.008+02:00

Ma armastan hiina toitu, aga mitte seda, mida Eestis pakutakse. Kuigi, kui aus olla, siis enne Inglismaa reisi olin ma täitsa happy sellega, mida kohalikud hiinakad pakkusid, kanna ainult ette :).

Paar aastat tagasi olin ma nädala Inglismaal, suurema osa ajast muidugi Londonis, päeval pidin endale ise tegevust leidma, nii ma siis lõunasöögi ajaks maandusin ikka mõnes hiinakas, buffee variant oli minu lemmik, ja mida kõike ma endale siis sisse pugisin, põhimõtteliselt läks pea kõik kaubaks, sest lisaks heale maitsele oli see ka suht odav :). Lisaks Briti muuseumile, Camdeni turule ja Piccadilly Circus'le, on Chinatown üheks minu lemmikkohaks Londonis.

Ainult ühe korra olengi peale Inglismaa reisi kohalikku hiina toitu söönud ja ega rohkem eriti ei taha ka, ei ole ikka päris see.

Eelmisel aasta lõpus tellisin koos muude raamatutega Amazonist ühe hiina kokaraamatu ja nüüd siis lõpuks tegin seal ka midagi.

Kanawok india pähklitega

1 munavalge
1 spl maisitärklist
soola
500 g kanafileed
300 ml maapähkliõli

Woki jaoks:
1 sibul, viilutatud
1 kollane paprika
1 punane paprika
3 spl kanapuljongit
2-3 spl sojakastet (light)
2 rohelist sibulat, viilutatud
4 spl röstitud india pähkleid
soola
valget pipart

1. Pane munavalge kaussi, lisa maisitärklis ja natuke soola ning sega. Lõike kanafilee ribadeks ning kalla munasegusse.

2. Kuumuta wok-pannis õli ja küpseta kana kuni see on kuldne ja krõbe. Tõsta kana köögipaberile nõrguma.

3. Vala üleliigne õli pannilt ära, jäta alles kusagil supilusikatäis. Prae sibulaid mõni sekund ning lisa siis ribadeks lõigatud paprika. Küpseta pidevalt segades minutijagu. Lisa kanatükid ja küpseta veel 1 minut.

4. Kalla pannile kanapuljong ja sojakaste. Maitsesta soola ja pipraga.

5. Lõpuks lisa roheline sibul ja india pähklid. Sega toit korralikult läbi.

6. Serveeri koos aurutatud jasmiini riisiga.

Minu versioon: maapähkliõli ei olnud, kasutasin rapsiõli. Kollase paprika unustasin ka ostmata, nii, et ainult punane paprika läks sisse.
Ma pean ütlema, et wok-pann on üks väga hea investeering, mul on see olnud umbes pool aastat ja ikka igal nädalal käigus, eks aitab see ka, et mul ei ole kapis ruumi, kuhu teda panna, seega pidevalt silma all :).
Serveerimiseks jasmiiniriisi ei olnud, aga oli mingisugune metsiku riisi segu, mis meeldib mulle märksa rohkem kui tavaline riis.

Hinnang: täitsa korralik ja maitsev hiina söök, ja polnudki eriti rasvane nagu oleks võinud arvata.

Retsepti algallikas: Ching-He Huang „Chinese Food Made Easy“

Cheddari-tilli skoonid

2009-03-21T07:38:00.007+02:00

Ma ei ole ameeriklastest just ülearu vaimustuses, ma kipun ikka rohkem itaallasi eelistama, aga mõned kokaraamatud on neil täitsa asised :). Hea näide on Ina Garteni "The Barefoot Contessa Cookbook", pea iga retsept tekitab soovi seda süüa ja ikka suuremas koguses kui normaalne oleks!
Seekord langes valik soolaste skoonide kasuks ja ega ma ei teagi, kuidas neid eestikeeles täpselt nimetada. Minu meelest pehme küpsise moodi moodustis, mille peale on hea võid määrida :).

Cheddari-tilli skoonid

4 tassi (945 ml) jahu
2 spl küpsetuspulbrit
2 tl soola
3/4 naela (340 g) võid
4 muna
1 tass (235 ml) külma vahukoort
1/2 naela (225 g) Cheddari juustu
1 tass (235 ml) tilli, hakitud
1 muna, määrimiseks

1. Pane ahi 200 kraadi peale sooja.

2. Sega jahu, küpsetuspulber ja sool omavahel.

3. Lisa väikesteks kuubikuteks lõigatud või. Sega kuni moodustub purulaadne segu.

4. Klopi lahti munad ja sega juurde vahukoor. Lisa saadud segu jahule. Sega ettevaatlikult.

5. Sega omavahel hakitud till, väikesteks tükkideks lõigatud juust ja 1 spl jahu. Lisa tilli-juustusegu taignale.

6. Kalla taigen jahuga ülepuistatud lauale ja sõtku kuni moodustub rullitav taigen.

7. Rulli tainas 2 cm paksuselt laiali ning lõika taignast 10 cm ruudud. Ruudud omakorda lõika pooleks, et moodustuksid kolmnurgad.

8. Klopi lahti muna ja lisa munale 1 spl vett või piima. Määri saadud seguga taignakolmnurgad.

9. Lao skoonid küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja küpseta 20-25 minutit.

Minu versioon: Sellest kogusest saaks terve armee söönuks ja jääks natuke ka veel teiseks päevaks, nii, et kui armeed pole, aitab täiesti kui ainult pool kogusest teed :). Cheddari juustu ei raatsinud osta, ikkagi surutis, kasutasin hoopis Gouda juustu.
Köögikombainis on seda tainast kõige lihtsam segada, aga silm tuleb peal hoida, et üle ei segaks, kuigi segamisega saab ka käsitsi väga edukalt hakkama ning eeliseks on see, et köögikombaini ei pea pärast pesema :).

Hinnang: väga head, muredad ja juustused. Killuke võid sooja skooni peale ja hommikusöök valmis!

Retsepti algallikas: Ina Garten "The Barefoot Contessa Cookbook"

Apelsini-mustika muffinid

2009-03-18T19:40:00.008+02:00

Täna hommikul tõusin kella kuue paiku üles ja mõtlesin, et paras aeg miskit maitsvat küpsetada, sest hommikust peab ju sööma ja puder, noh see ei ole just midagi sellist, mille pärast kell kuus hommikul toimetama peaks hakkama :).

Mul on terve igaviku olnud cup-mõõdustiku mõõtetopsid, millega ma midagi tarka pole peale hakata osanud. Vähemast ennemalt, ma olen vahepeal soetanud mitu ameerika päritolu kokaraamatut ja kunagine suht mõttetu ost on praeguseks kujunenud täitsa heaks investeeringuks :).

Pühapäeval ostsin Prismast apelsine, pole ammu nii ilusaid näinud ja lisaks on viimane aeg hakata sügavkülma ruumi tegema. Mul on hamstri harjumused, kõike tuleb koguda ja säilitada, seepärast ka mitu karpi-topsikut vaarikaid, maasikaid ja mustikaid täis :).

Apelsini-mustika muffinid

1 apelsini koor ja mahl
3/4 tassi (175 ml) petti
2 muna
3 spl mett
120 g võid
1/3 tassi (80 ml) suhkrut
2 tassi jahu
2 1/2 tl küpsetuspulbrit
1/4 tl soodat
1/4 tl soola
1 tass (235 ml) mustikaid, värskeid või külmutatud

1. Kuumuta ahi 200 kraadini.

2. Pigista aplesinist mahl mõõdukannu, lisa niipalju petti, et tassitäis saaks. Klopi hulka munad, mesi ja sulatatud või.

3. Suures kausis sega omavahel suhkur ja aplesinikoor. Lisa jahu, küpsetuspulber, sooda ja sool.

4. Kalla jahusegule juurde vedelad ained. Sega kergelt läbi.

5. Jaota taigen muffinivormidesse ja küpseta 20 minutit.

Minu versioon: petti käepärast ei olnud, segasin siis piima hulka natuke jogurtit. Meepurk oli ka peaaegu tühjaks saanud, nii, et panin pool mett ja pool heledat siirupit.

Hinnang: hästi mahlased ja apelsinilõhnalised muffinid. Lähevad kindlasti kordamisele. Ja veel üks tore asi, need muffinid ei ole liiga magusad nagu enamik ameerika küpsetisi kipub olema.

Retsepti algallikas: Dorie Greenspan "Baking: From My Home to Yours"

Oa-singisalat

2009-03-15T17:24:00.005+02:00

Majoneesisalatid ei kuulu just mu lemmikute hulka, mis aga ei tähenda, et aeg-ajalt isutama ei ajaks :).

Üks minu lemmikuid on oa-singisalat, saab kähku valmis ja on ütlemata hea. Lisaks on praegu Nami-Namis käimas kooskokkamine, kus teemaks seekord kuivatatud ja konservitud oad ja herned.

Oa-singisalat

1 purk konserveeritud punaseid ube
100 g sinki
1 porru
2 spl majoneesi
maitsestamata jogurtit
soola
pipart

1. Lõika porru õhukesteks ratasteks, tükelda sink väikesteks kangideks. Kurna ja pese külma veega läbi oad.

2. Sega kõik ained kausis kokku. Lisa majonees ja niipalju maitsestamata jogurit, et tekiks korralik kaste.

3. Maitsesta soola ja piparaga. Sega kõik korralikult läbi.

Hinnang: mulle meeldib see salat kõige rohkem koos ahjus röstitud gruusia leiva ja tassi kohviga.

Haputaignaleib

2009-03-15T16:49:00.005+02:00

Ma valmistusin ikka pikalt leiva küpsetamiseks, kogusin nö. julgust, aga lõpuks sai ikka asjast asja :).
Leivategu algas kausi ostmisest, minu majapidamises ei olnud ühtegi suurt kaussi tegelikult, kõige suurem oli pannkoogitaina kauss, aga kui palju üksinda elav inimene ikka korraga pannkooke näost sisse ajab, nii, et leivateoks oli see kauss väike, mis väike.

Kui misikit kindla peale otsid, siis Kaubamajast tavaliselt ikka leiab. Samal ajal kuulutas üks onu poeraadiost, et kingadel on miinus 70% allahindlust. Loomulikult läksin ma kingade jutu peale väga elevile ja kauss läks peaaegu et meelest :). Tulemus – lahkusin Kaubamajast paari kingade ja suure klaasist kausiga. Kokkuvõttes läks ikka hästi, eesmärk sai täidetud :).

Kaalusin mitmeid retsepte, aga kuna laiskus on suur osa minu olemusest, läksin kõige lihtsamat teed :). Jamie Oliver’il on üks tore leivaretsept ja selle ma aluseks võtsingi. Tõlge on suhteliselt vabas vormis, aga tulemus on äärmiselt maitsev!

Haputaignaleib

500 g rukkijahu
vett
1 kg nisujahu
vett

1. Esimene päev: sega pool kilo jahu käesooja veega, et moodustuks pehme tainas. Tainas ei tohi olla liiga sitke, selline pehme nagu kassikõht, kui kass on just tassitäie piima nahka pannud :). Tõsta tainast tunniks ajaks jahedamasse kohta, kevadel võib kausi täitsa rõdule tõsta, aga talvel aitab seegi, kui teed akna irvakile ja jätad taigna akna lähedale tooli peale. Kui tainas on tunnikese jahedat õhku saanud, siis tõsta see tuppa, kata kauss toidukilega ja pane sooja kohta seisma. Kui vannitoas on põrandaküte, siis see on suurepärane koht, aga isegi kui seal on üks radiaator, ajab see ka väga edukalt asja ära. Sooja köögi olemasolul pole vannituba muidugi leivakausiga vaja okupeerida :).

2. Teine päev: las tainas toimetab omaette. Kui tainas kergelt mullitab, siis oled õigel teel.

3. Kolmas päev: sega taigna hulka peotäis jahu ja natuke vett, sega läbi. Tainas peab olema sama pehme kui esimesel päevalgi. Kata uuesti toidukilega ja pane sooja kohta tagasi.

4. Neljas päev: lase taignal omaette olla.

5. Viies päev: lisa käärinud segule kilo jagu jahu ja piisavalt vett, et moodustuks suhteliselt sitke tainas. Sõtku kusagil 5 minutit. Enne soola ja suhkru lisamist võta umbes poole kilo jagu tainast juuretiseks. Pane leivapäts jahuse käterätikuga vooderdatud kaussi kerkima. Lase kerkida 14 tundi.

6. Kuues päev: kuumuta ahi 190 kraadini. Pane leib jahusele ahjuplaadile, lõika terava noaga muster peale ja küpseta kusagil tund aega.

Minu versioon: mina kasutasin rukkijahu, kuigi paar peotäit panin nisujahu ka sisse. Selle koguse peale panin 3 tl soola ja natuke raputasin toosist suhkrut, võib-olla pool supilusikatäit. Alguses kergitasin leiba kausis nagu retsept ette nägi, aga nüüd olen sellest loobunud. Pätsi võib täitsa jahusele ahjuplaadile panna, ei juhtu sellega seal suurt midagi. Ja küpsetades olen ahjupõhja veekausi pannud.
Ma ei lisanud korraga tervet jahukogust, kui tainas oli selline vedelam, võtsin osa juuretiseks ja maitsestasin soola ja suhkruga. Vedelama taignaga lihtsalt seguneb sool ja suhkur paremini. Mida iganes, et elu lihtsam oleks :).
Kui sa pole sellise varajase ärkamisega nagu mina, siis on kõige lihtsam leiba küpsetada nädalavahetusel. Nüüd valgel ajal olen ma tavaliselt kella kuuest hommikul juba üleval, nii, et kui Terevisioonist multikas algab, on minul leib juba ahjust väljas :).

Hinnang: äärmiselt maitsev leib, ma olen seda mitu-mitu korda teinud, ja ikka pole veel ära tüdinenud! Suurepärane või ja klaasi piimaga.

Retsepti algallikas: Jamie Oliver „Happy Days with the Naked Chef“

Lasanje

2009-02-09T19:57:00.008+02:00

Täna ma tegin esimest korda elus lasanjet, ja see oli teist korda kui ma seda sõin. Eks aastatetagune mälestus Vanemuise õppehoone söökla lasanjest on visa kustuma, ei mäletagi, et oleks kunagi veel midagi nii õudset söönud!

Mul aeg-ajalt ikka juhtub sekka impulsiivseid oste kui poes käin ja tavaliselt on tegu loomulikult mingi soodukaga :). Nii ma köögikappides suurpuhastust tehes lasanjeplaadid leidsingi ja üllatus üllatus, ei olnudki veel aegnunud, nagu tavaliselt selliste “ahh igaks juhuks võtan” ostudega juhtub :)!

Ma olen üsna vaimustuses Jamie viimasest raamatust, seni on kõik mida proovinud olen, umbe head välja kukkunud. Seekord siis lasanje tema raaamtust.
Ainus asi, mis kaua aega võtab on kaste, aga selle keetsin ma juba eelmisel päeval valmis, nii, et lao aga kihid vormi ja ahju!

Lasanje

Bolognese kaste:
2 viilu suitsupeekonit
2 keskmist sibulat
2 küüslauguküünt
2 porgandit
2 sellerivart
oliiviõli
2 tl kuivatatud punet
500 g hakkliha
2 purki purustatud tomateid
soola, pipart
värsket basiilikut
50 g parmesani juustu
Lasanje jaoks:
250 g lasanjeplaate
500 g creme fraiche’i
100 g parmesani juustu
1 küps tomat

1. Lõika peekon kuubikuteks. Haki sibulad, küüslauk, porgandid ja seller.

2. Kuumuta pannil oliiviõli ja prae peekon koos punega kuldseks. Lisa pannile juurviljad ja kuumuta neid kusagil 7 minutit kuni nad pehmenevad.

3. Lisa juurde hakkliha ja purustatud tomatid. Kalla juurde kaks tomatipurgitäit vett. Maitsesta soola ja piparaga.

4. Kui segu keema tõuseb, keera kuumus väiksemaks ning lase tasasel tulel kaane all podiseda 45 minutit, aeg-ajalt liigutades.

5. Tõsta kaste tulelt, sega juurde hakitud basiilik ja riivitud parmesani juust .

6. Pane ahi sooja 190 kraadi peale.

7. Hoia lasanjeplaate mõni minut keevas vees, et nad pehmeneksid natuke. Kurna plaadid ja kuivata köögipaberiga liigne vesi.

8. Vala kolmandik kastmes vormi, kata lasanjeplaatidega ning nende peale määri kolmandik creme fraiche’i kogusest ning selle peale omakorda neljandik riivitud parmesani juustust. Lisa järgmine kiht lasanjeplaate ning korda kihte kuni kõik koostisosad on otsas. Viimane kiht peab olema creme fraiche ja riivitud parmesani juust. Aseta juustu peale tomativiilud ning basiilikulehed ja nirista üle oliiviõliga.

9. Kata vorm fooliumiga ning küpseta 20 minutit. Eemalda foolium ja küpseta veel 45 minutit kuni lasanje on pealt kuldne.

enne ahjupanekut

Minu variant: Mul väike ahjuvorm, seega tegin ainult poole retseptis ette antud kogusest, aga isegi seda on rohkem kui küllalt. creme fraiche’I polnud kusagilt võtta ja ise teha ka ei viitsinud, panin hoopis hapukoort, aga see maitses ka hea. Peekonit panin mingi 100 g, sest kaks viilu oli ikka liiga vähe minu arvates, et mingit maitset tunda :).

Hinnang: hirmus hea, nüüd saan aru küll, miks Garfield seda kahe suupoolega vitsutas :).

Valmis!

Retsepti algallikas: Jamie Oliver "Jamie's Ministry of Food"

Sinepised sealihalõigud

2009-02-08T10:20:00.009+02:00

Üks minu lemmik kokaraamat on Nigella Express, see on kohe tõeline rõõm, pea iga retsept tundub isuäratav, ja vahest ma lappan seda raamatut voodis enne magamajäämist ja unistan, kuidas see või teine maitsta võiks :).
Eile sai turult ostetud paari kilo jagu liha, suurema osa sellest lõikasin portsudeks ja panin külma, aga natuke jätsin ikka koheseks tarbimiseks ka. Ja Nigellal ongi just sobiv retsept.

Sinepised sealihalõigud

2 sealihalõiku (ca 450g)
2 tl küüslauguga maitsestatud õli
125 ml õunasiidrit
1 spl teralist sinepit
75 ml vahukoort

1. Vasarda sealihalõigud õhemaks. Toidukile ja tainarull on head abivahendid.

2. Kuumuta õli pannil ja küpseta lihalõike kusagil 5 minutit mõlemalt poolt. Eemalda pannilt.

3. Kalla siider pannile, lase natuke aega keeda, kusagil minut, siis lisa sinep ja vahukoor.

4. Lase kastel keeda kuni see muutub natuke paksemaks, siis vala sealihalõikudele.

Minu versioon: Kasutasin Dijoni sinepit ja kuna tainarullist hakkas natuke kahju, kasutasin vasardamiseks hoopis lihahaamrit :). Samuti panin lihale ikka natuke soola ja pipart ka, mis liha see ilma maitseaineteta ikka on. Küüslauguõlist võib minu majapidamises ainult unistada, nii et riivisin natuke küüslauguküünt õli sisse ja polnud ka viga.

Hinnang: Ma olen seda toitu teinud mitu-mitu korda ja ikka maitseb umbe hästi!

Retsepti algallikas: Nigella Lawson „Nigella Express“

Granola

2009-02-01T11:20:00.007+02:00

Mulle meeldib hommikul süüa ja Terevisiooni vaadata, meeldima vast polegi õige sõna, ma lihtsalt pean hommikul midagi sööma, vastasel juhul hakkab varsti pea valutama ja kõht koriseb ju nagunii ja ega tuju ka kiita pole siis :). Vahest juhtub, et teen silmad alles pool kaheksa lahti, ja siis pole aega küll midagist enam vaaritada. Lahendus – müsli! Ma olen igasuguseid müslilaadseid tooteid poest ostnud, aga need on nagu on.... kapinurgas on terve hulk nutsakuid kus müslilõpud sees, ja tundub, et need niipea loosi ei lähe :).

Ühes saates tegi Nigella mingisugust granolat (ma loodan, et ma ikka nägin seda telekast, mitte YouTube’s!), aga siis ei arvanud ma sellest suurt midagi. Lappasin Nigella Feast’i ühel õhtupoolikul, ja leidsingi granola retsepti. Natuke muutsin seda, aga ega see ometi ju maitset riku :).

Granola

450 g kaerahelbeid
120 g päevalilleseemneid
120 g seesamiseemneid
175 g õunakastet
2 tl jahvatatud kaneeli
1 tl jahvatatud ingverit
120 g pruuni riisisiirupit või kuldset siirupit
4 spl vedelat mett
100 g heledat pruuni suhkrut
250 g mandleid
1 tl soola
2 spl päevalilleõli
300 g rosinaid

1. Pane ahi 170 kraadi peale sooja.

2. Sega kõik ained, peale rosinate, suures kausis kokku.

3. Laota saadud segu küpetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, arvestades granola kogust, on vaja kahte plaati või siis kasutada ühte kaks korda. Küpseta segu ca 40 minutit ja kusagil poole küpsetuse peal, sega segu natuke, et alumine pool ka läbi küpseks.

4. Lase natuke jahtuda ning sega hulka rosinad.

5. Säilita õhukindlas purgis.

Enne ahjupanekut

Minu versioon: esiteks tegin pool kogusest, sest kusagil peab seda kraami ju säilitama ja minu kõige suurem purk on ca 2 liitrit.
Kasutasin täisterakaerahelbeid, pudru jaoks need eriti ei sobi, aga küpsiste sisse küll, ja miks ka mitte granola sisse. Salvesti õunakaste on üks tore asi, see on mul alati kapis, sest seda on nii hea käia vahest lusikaga limpsimas :).
Ei hakanud mingi riisisiirupi otsimisega vaeva nägema, piparkoogi hooajast oli alles heledat siirupit, kasutasin seda. Vanaema ikka õpetas, et toitu ei tohi raisata, ja täitsa õige kah!
Noonii, mandlid, need maitsevad mulle ainult küpsise või Rafaello kommi sees, muidu, no mitte eriti! Asendasin need sarapuupähklitega, kohe teine tera :).

Hinnang: väga hea, ja lõhnab niiiii hästi! Suhkurt aga panen järgmine kord natuke vähem, ma arvan, et mingi 70 g on rohkem kui küll.

Valmis hommikusöök!

Retsepti algallikas: Nigella Lawson „Feast“

Chili con carne

2009-01-10T22:07:00.010+02:00

Ma käisin siis ka täna shoppamas, ikka seal kus kõik käivad :). Kui mõnda tuttavat pole kaua näinud, siis Kaubamajas allahindluste ajal ikka näed :). Saak oli tegelikult päris hea, isegi ühe kleidi ostsin, eks vist peaks vahest naise moodi ka riides käima, enam ei saa öelda ka, et seelikut pole :).

Tarkpea nagu ma olin, tegin eile õhtul chili valmis, ja kui täna surmväsinuna oma pakkidega tagasi koju jõudsin, panin chili ahjus sooja ja hiline lõunasöök oligi valmis!

Retsept on Jamie Oliveri oma, viimasel ajal minu arvamus on temast ikka kõvasti paranenud, tema saated mulle ikka veel eriti ei meeldi, aga raamatud on head. Minu lemmik on Gordon Ramsay, ju mul on siis nõrkus selliste „pahade poiste“ suhtes, ja ega ma eriti ei üritagi ennast õigustada :).

Chili con carne

2 keskmist sibulat
1 küüslauguküüs
oliiviõli
2 tl tšillipulbrit
1 puhastatud ja hakitud tšillikaunt
1 tl jahvatatud juustuköömneid
meresoola
musta pipart
450 g veisehakkliha
200 g päikesekuivatatud tomateid oliiviõlis
2 purki purustatud tomateid
0.5 tk kaneelikoort
2 purki punaseid konservube

1. Haki sibul ja küüslauk ning prae väheses oliiviõlis pehmeks, Lisa tšillipulber, värske tšilli, juustuköömned ning natuke soola ja pipart.

2. Lisa hakkiliha ja küpseta kuni liha on pruunistunud. Lisa peenestatud päikesekuivatatud tomatid (lisa purgist niipalju õli, et tekiks tomatipasta sarnane mass), purustatud tomatid, kaneelikoor ja veiniklaasitäis vett.

3. Lase segu keema tõusta, kata pann küpsetuspaberiga ning siis kaanega. Keera kuumust vähemaks ning lase vaikselt haududa kusagil tund aega.

4. Lisa oad ning hauta veel pool tundi.

Minu versioon: mina kasutan omatehtud tomateid, praeahjus kuivatatud ja maitse on ikka väga hea. Panin oliiviõliga purki ja nüüd muudkui kasutan.
Vahest olen teinud ka lihtsalt tomatipastaga, ei saa öelda, et maitse väga palju kannataks.
Retseptis on kirjas veiniklaasitäis vett, ma olen proovinud mitut varianti (ju siis klaasitäied on erinevad) ja kõige sobivam on ca 2 dl vett, sellisel juhul ei lähe miskit kõrbema, kui näiteks unustad ennast teleka ette :).

Hinnang: väga hea roog, eriti külma ilmaga, isegi minu isale maitses väga :). Suurepärane kergelt soojendatud ciabatta ja maitsestamata jogurtiga.

Retsepti algallikas: Jamie Oliver „Happy Days with the Naked Chef“

Mobiilidega jobud

2009-01-08T10:29:00.004+02:00

Ma ei kannata jobukakke, kes vastavad mobiilile ainult selleks et öelda, "ma ei saa praegu rääkida".
No mille pagana pärast sa siis telefonile üldse vastad!? Helista parem siis tagasi, kui rääkida saad.

Vot nii!

Vanaema meepiparkoogid

2009-01-04T18:02:00.006+02:00

Viimane aeg teha veel üks piparkoogi postitus.

Vanaema meepiparkoogid osutusid 2008.a meie pere lemmikuteks, tegin neid pühade ajal kaks korda, ja mõlemal korral kadusid piparkoogid vaagnalt nagu tuul :).

Minu seekordseks varaseks jõulukingiks olid Muumitrolli piparkoogivormid. Nii nunnud, kuigi ma ei saanud alguses pihta, kuidas need jooned piparkoogi peale joonistuvad, aga blondiini asi, arusaamine võtab aega :). Tainast ei tohi liiga õhukeseks rullida, sellisel juhul töötavad need vormid nagu tavalised vormid ja näha jäävad ainult piirjooned.

Vanaema meepiparkoogid

1 1/2 dl vedelat mett
2 dl fariinsuhkut
2 tl jahvatatud kaneeli
2 tl jahvatautd kardemoni
2 tl jahvatatud nelki
250 g võid
2 muna
3 tl soodat
1 dl jahvatatud mandleid
7 dl jahu

1. Kuumuta kastrulis mesi, fariinsuhkur ja maitseained keemiseni. Tõsta tulelt ja lisa või. Kui või on sulanud, klopi ükshaaval hulka munad.

2. Sega sooda, jahvatatud mandlid ja jahu. Lisa ülejäänud massi hulka ja sega ühtlaseks. Mida kauem tainast segad, seda muredamad piparkoogid saad.

3. Keera tainas kilesse ja hoia järgmise päevani külmkapis.

4. Rulli kergelt jahusel laual ühukeseks ja vormi piparkoogid.

5. Küpseta 180-kraadises ahjus 5 minutit.

Minu variant: Kuna käepärast polnud midagi, millega mandleid jahvatada, siis kasutasin hoopis mandlilaaste ja tegin need sõrmede vahel natuke pudiks. Kui mandlid oleks jahvatatud olnud, siis tõenäoliselt oleks ka piparkooke lihtsam vormida olnud, poleks mandlitükke ebasobivatesse kohtadesse jäänud :). Kõige parem oli tainast rullida külmalt ja suhteliselt jahedas ruumis, siis ei jää tainas laua, rulli ega vormi külge kinni.

Hinnang: väga head piparkoogid, parajalt vürtsised, mis tõlkes tähendab, et mahedad :). Mandlitükid krõmpsusid ka lahedalt hamba all.

Retsepti algallikas: Angeelika Kang "Väike piparkoogiraamat"

Prantsuse šokolaadikook

2009-01-03T20:14:00.004+02:00

Täna oli hirmus magusaisu, aga kapist vaatas vastu tühjus, ainult pakk Tuci juustuküpsiseid, mis just ei kvalifitseeru maiuseks :).

Leidsin Toidutare kodukalt Prantsuse šokolaadikoogi retsepti, kook oli hiiglaslik (24 cm läbimõõduga vormi jaoks), nii suur minu magusaisu nüüd ka ei olnud :).

Kõiki aineid kodus polnud, nii, et retsepti tuli natuke kohendada ja kuna eile koristamise käigus tulid kapinurgast välja ramekinid (no kes seda enam mäletab, millal ja miks ma need ostsin, ju siis oli vaja :)!), aga praegu, lihtsalt suurepärased selle koogi jaoks! Kogused on kahe ca 10 cm läbimõõduga vormi jaoks.

Prantsuse šokolaadikook

52 g heledat pehmet suhkrut
95 g šokolaadi
60 g võid
2 muna
14 g nisujahu, sõelutud

1. Kuumuta ahi 170 kraadini.

2. Määri kaks ca 10 cm ramekini ja puista suhkruga üle.

3. Sulata šokolaad, või ja suhkur. Kõige parem on teha seda tugevast plekist väiksemat sorti kausis gaasipliidil. Lase jahtuda.

4. Klopi segusse munakollased ja sõelu sisse jahu.

5. Vahusta munavalged koos teelusikatäie suhkruga tugevaks vahuks. Klopi umbes kolmandik vahust šokolaadisegusse ja ülejäänud vaht sega juurde õrnalt.

6. Vala segu ettevaatlikult kahte ramekini ja loksuta tasakesi, et ei jääks mulle.

7. Küpseta ca 20 minutit kuni kook on kerkinud.

8. Lase natuke jahtuda ja serveeri koos jäätise või vahukoorega.

Hinnang: Lihtsalt suurepärane jäätise ja kuuma kohviga! Magusaisu on vähemalt pikaks ajaks jälle kadunud :).

Dallase saiad

2009-01-02T17:47:00.000+02:00

Tegin täna jälle Dallase saiu, isu nende järgi oli küll mitu päeva juba, aga kuna Selveris käies läks meelest neid osta, ja riidesse panna ja õue minna ei olnud viitsimist, siis tuligi saiategemise töö ise ette võtta.

Retsepti leidsin nami-nami retseptikogust, aga ma nägin hiljuti ühte samanimelist retsepti kellegi blogis ka, nii, et tegin kahest ühe kokku:).

Dallase saiad

25 gr pärmi
500 ml piima
pool muna
80 gr suhkrut
natuke soola
600 gr nisujahu
75 gr pehmet margariini

Täidis:
150 gr võid
200 gr kohupiimapastat
1 dl suhkrut
1 pk vaniljekastmepulbrit (Ekströms)
1,5 spl vaniljesuhkrut

1. Lahusta pärm käesoojas piimas.

2. Löö muna klaasi, sega õrnalt läbi ja vala pool piima-pärmisegusse. Lisa suhkur ja sool.

3. Sõtku vähehaaval juurde jahu. Viimasena lisa sulatatud rasv. Sõtku. Lase rätiku all umbes pool tundi kerkida.

4. Täidise jaoks sulata või, lisa sellele kohupiim, suhkur, vaniljesuhkur ja kastmepulber.

5. Rulli kerkinud tainas ristkülikukujuliseks plaadiks ja määri sellele 3/4 täidisest.

6. Keera taignaplaat rulli ja lõika sellest ca 2 cm paksuseid viile. Lase saiadel veerand tundi plaadil kerkida.

7. Määri saiad taignast üle jäänud munaga. Jaga ülejäänud täidis saiadele.

8. Küpseta saiu 225 kraadises ahjus 10-15 minutit.

Minu versioon: Ma tavaliselt kallan kohe ca kolmveerand jahu kogusest taignakaussi ja siis hakkan vähehaaval juurde lisama, vastavalt vajadusele. Kerkida lasin taignal ca 45 minutit, ei saa öelda, et see taignale kuidagi mõju oleks avaldanud:).

Täidisega on selline lugu, et seda tuleb kindlasti poole rohkem teha ja minu arvates pole niipalju võid ka vaja panna, topelt kogusele piisab täiesti ühest pakist, ca 175-200 gr. Minu saiadele seda peale panemiseks eriti ei jätkunud ja ega see ka ei aidanud, et kõik köögis uurimas käisid, et mida sa teed, ja siis muuhulgas ka lusikatäie täidist suhu pistsid:).

Hinnang: Täitsa head saiad, nagu Selveri omad, aga ei kleebi:).

Ahjukettad

2008-12-29T17:16:00.007+02:00

Väljas ilus talveilm ja valgetel inimestel pühade ajal puhkus, kuni jaanuarini kohe :). Käisin siis täna kohalikus raamatukogus, lisaks tavapärasele külagossipile; kes surnud, kes rase ja kes kellega käib, leidsin ka paar head raamatut.

Üks neist on Anni Arro "Salatid, pirukad, suupisted...". Tõeliselt tore raamat, lihtne ja kõik tundub väga maitsev, vähemasti pildi peal :).

Tegin täna lõunaampsuks ahjukettaid, käsi pole just kõige kindlam ja ühtegi ümmargust vormi käepärast ka polnud, siis tegin hoopis lillekesi :).

Ahjukettad

500 g lehttainast
4 tl pestot
1 tomat
125 g mozzarellat
8 musta kivita oliivi
Värsket basiilikut

1. Kuumuta ahi 230 kraadini.

2. Lõika tainast umbes 10 cm läbimõõduga ringid ja aseta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile.

3. Määri igale kettale 1 tl pestot, pane peale 1 mozzarella- ja 1 tomativiil.

4. Küpseta ahjus 15 minutit.

5. Lisa igale pirukale 2 oliivi ja värsket basiilikut.

Minu variant: ma olen alati uskunud, et "if it's not broken, don't fix it", IT-poisid teeksid ühiskonnale, ja eriti MINULE teene, kui nad selle selgeks õpiksid, aga see selleks :). Ühesõnaga, mitte midagi retseptis ei muutnud, kohe mitte midagi, ju siis oli nii hea retsept või oli külmkapp seekord hästi varustatud :).

Hinnang: väga hea! Kindlasti läheb kordamisele, aga järgmiseks korraks muretsen ümmarguse, suuremat sorti küpsisevormi või õpin taignast noaga ringe lõikama, mis ka meenutaksid ringe, mitte mõnda kubismi suunda :).

Retsepti algallikas: Anni Arro "Salatid, pirukad, suupisted..."

Norra piparkoogid

2008-12-18T15:23:00.004+02:00

Järgmiseks taignaks külmkapis olid Norra piparkoogid. Mõtlesin vahelduseks proovida, kuidas heledad piparkoogid võiksid maitsta, no ei maitsenud eriti küll!

Norra piparkoogid

150 g võid
1 dl heledat siirupit
1 dl vahukoort
6 dl jahu
1/2 tl jahvatatud nelki
1/2 tl jahvatatud ingverit
2 tl jahvatatud kaneeli
1 tl küpsetuspulbrit

1. Sulata kastrulis või. Lisa siirup ja suhkur ning sega, kuni suhkur on lahustunud.

2. Tõsta tulelt ja jahuta. Lisa vahustamata koor. Sega jahu, maitseained ja küpsetuspulber, sõelu võisegusse ning sega kiirelt ühtlaseks.

3. Keera tainas kilesse ja hoia järgmise päevani külmkapis.

4. Rulli tainas jahusel laual õhukeseks ja vormi piparkoogid.

5. Küpseta 175-kraadises ahjus 7 minutit.

Norra piparkoogid - fotol heledad, kellukese kujuga piparkoogid

Minu variant: tegin nagu retsept ette nägi.

Hinnang: no ei maitse nagu piparkoogid maitsema peaksid, ja tundub, et koer saab sellel aastal ka piparkooke, ja kohe suuremas hulgas :). Maitsesid rohkem nagu ingveriküpsised, aga hea kerge oli vormida, nii, et mingi pluss ikka ka.

Retsepti algallikas: Angeelika Kang "Väike piparkoogiraamat"

Prantsuse piparkoogid

2008-12-18T15:16:00.007+02:00

Eile oli lõpuks piparkoogi küpsetamise päev. Jõulud lähenevad, ja külmkappi on ka ruumi vaja, kaua need taignapätsid seal ikka seisavad, midagi lihalist tahaks ju vahest :).

Niisiis, küpsetasin eile kolmest erinevast tainast igaühest plaaditäie ja võtsin täna tööle kaasa. Töökaaslased on tänulik rahvas, söövad pea kõik ära, mis ette annad :). Ega ma ise eriline piparkoogisõber ei ole ka, mulle meeldib neid küpsetada, aga süüa mitte eriti, ma ikka rohkem lihatoiduline :).

Esimeseks retseptiks olid Prantsuse piparkoogid, pole aimugi, kui palju siin Prantsusmaaga tegu on, aga väga lihtne oli neid küll teha. Lõikad taignavorstist viilud ja ahju, ei mingit käte määrimist :).

Prantsuse piparkoogid

100 g võid
1/2 dl suhkrut
1/2 dl tumedat siirupit
1 spl konjakit või brändit
2 tl jahvatatud kaneeli
1 tl jahvatatud ingverit
1/2 dl mandlilaaste
1 tl soodat
3 1/2 dl jahu

1. Vahusta toasoe või ja suhkur.

2. Lisa siirup, konjak, kaneel, ingver ja mandlilaastud. Sega omavahel jahu ja sooda ning sega ülejäänud tainasse.

3. Vormi jahusel laual piklikud, 5 cm läbimõõduga oulgad ja keera toidukilesse või küpsetuspaberisse.

4. Hoia järgmise päevani külmkapis.

5. Lõika pulkadest imeõhukesed viilud ja aseta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile.

6. Küpseta 175 kraadises ahjus 7 minutit.

Minu variant: tegin nagu retsept ette nägi, täielik fantaasiapuudus :)!

Hinnang: väga väikese vaevaga head piparkoogid, sellised mahedamaitselised. Võiks teinekordki teha.

Retsepti algallikas: Angeelika Kang "Väike piparkoogiraamat"

Loomaliha Burgundia moodi

2008-12-15T20:37:00.003+02:00

Laupäeva õhtul tuli blondiinil suurepärane mõte vaadata filmi “Mõistus ja tunded” ja sinna kõrvale juua klaas-kaks veini.

Ma ostsin mingi aeg tagasi kasti kuiva punast veini, kes seda enam mäletab, mis jaoks, aga kapis ta mul seisis. Ma olen küll näinud, et neil pakkidel on kraanid küljes kuskaudu voolab vein välja, aga ega see ometi ei tähenda, et MINA peaks seda kaudu veini kätte saama :). Selle asemel, et järgida kasutusjuhendit, ja tõmmata kui tõmmata kästi, lõin mina hoopis noa sisse. Igatahes sellise vaimuvälgatuse tulemusena on mul morsikann ning kolm purki veini täis :).

Lappasin pühapäeval oma retseptikaustu, äkki on mõni retsept, kus läheb punast veini vaja, ja mitte mingi lusikatäis, vaid ikka suuremas koguses. Silma jäi Gordon Ramsay Burgundia loomaliha, olin selle mingil põhjusel BBC GoodFood’i lehelt välja printinud. Ega midagi, jope selga ja saapad jalga ning shoppama, sest ega tooraine ise kohale ju ei kõnni :).

Loomaliha Burgundia moodi

1 spl hanerasva
600 g loomaliha, lõigatud suurteks kuubikuteks
100 g suitsupeekonit, viilutatud
350 g shallot või pärlsibulaid, kooritud
250 g šampinjone
2 küüslauguküünt, viilutatud
1 kimp ürte (rosmariin, tüümian, petersell ja loorber)
1 spl tomatipastat
1 pudel punast veini

1. Kuumuta suures potis supilusikatäis hanerasva. Maitsesta loomaliha soola ja piparaga ning prae kuldseks. Aseta praetud liha sõelale nõrguma.

2. Pruunista peekon, sibulad, šampinjonid ja ürtide kimbuke. Lisa tomatipasta ja lase mõni minut podiseda, aeg-ajalt segades.

3. Lisa juurde liha ning läbi sõela nõrgunud vedelik. Sega korralikult läbi.

4. Kalla juurde pudel veini ja 100 ml vett, niipalju, et liha ei oleks täiesti kaetud. Lase keema tõusta ja sega natuke.

5. Kuumuta ahi 150 kraadini. Kalla segu pannist ahjuvormi ning kata fooliumiga. Lase ahjus haududa 3 tundi. Enne serveerimist eemalda ürtide rootsud!

Minu variant: hanerasva käepärast ei olnud, aga õli sobis ka täitsa hästi. Kasutasin punaseid sibulaid ja lõikasin nad neljaks. See aasta on kuidagi kehva sibulate poolest, punased tunduvad säilivat vat et kõige paremini. Mul oli ka peotäis pärlsibulaid, aga neist olid ainult kestad alles.
Avastasin, et ainus enam-vähem suuruselt sobilik vorm, mis mul kapis, on keeksivorm! See aga tähendab seda, et peaks Kaubamajja üks päev shoppama minema ja kinkekaardid asjadeks vahetama :).

Hinnang: kui taevas süüa kõlbaks, siis maitseks ta just nagu veinis hautatud loomaliha. Kindlasti läheb kordamisele, aga järgmiseks korraks ostan veini ikka pudeliga, vähem mäkerdamist :).

Retsepti algallikas: Gordon Ramsay'i Beef Bourguignon

Ettevalmistused jõuludeks

2008-12-13T20:11:00.002+02:00

Tegin praktiliselt terve tänase päeva piparkoogitainast. Eelmisel päeval tegin nimekirja maitseainetest, mida vaja läheb ja käisin Piprapoes. Sinna ei suuda ma kuidagi ilma nimekirjata minna, liiga palju häirivaid faktoreid ning tulemuseks on see, et koju jõudes on osa vajalikust kraamist ikka ostmata, aga selle eest on hulk kõike muud hästilõhnavat :).

Niisiis, võtsin Angeelika Kangi raamatu ”Väike piparkoogiraamat” ette ja hakkasin aga segama. Avastasin, et minu parim sõber on silikoonist spaatel ja paksust plekist väike kauss, ja ega gaasipliidi olemasolu ka kahjuks ei tule :).

Tegin viis erinevat varianti ja nüüd on terve külmkapp väikesi piparkoogitaina pakikesi täis, aga täpsemalt järgmine kord, kui ma küpsetamiseni jõuan. Eeldusi on, sest isegi vormid on juba ostetud :).

Hiljem ema helistas ja küsis, et kas me see aasta piparkooke ka teeme, tõlkes tähendab see muidugi seda, et kas MINA teen piparkooke, mida teised saaksid nahka panna :). Vastasin, et MEIE tegime täna taigna valmis :).