laupäev, jaanuar 10, 2009

Chili con carne

Ma käisin siis ka täna shoppamas, ikka seal kus kõik käivad :). Kui mõnda tuttavat pole kaua näinud, siis Kaubamajas allahindluste ajal ikka näed :). Saak oli tegelikult päris hea, isegi ühe kleidi ostsin, eks vist peaks vahest naise moodi ka riides käima, enam ei saa öelda ka, et seelikut pole :).

Tarkpea nagu ma olin, tegin eile õhtul chili valmis, ja kui täna surmväsinuna oma pakkidega tagasi koju jõudsin, panin chili ahjus sooja ja hiline lõunasöök oligi valmis!

Retsept on Jamie Oliveri oma, viimasel ajal minu arvamus on temast ikka kõvasti paranenud, tema saated mulle ikka veel eriti ei meeldi, aga raamatud on head. Minu lemmik on Gordon Ramsay, ju mul on siis nõrkus selliste „pahade poiste“ suhtes, ja ega ma eriti ei üritagi ennast õigustada :).


Chili con carne

2 keskmist sibulat
1 küüslauguküüs
oliiviõli
2 tl tšillipulbrit
1 puhastatud ja hakitud tšillikaunt
1 tl jahvatatud juustuköömneid
meresoola
musta pipart
450 g veisehakkliha
200 g päikesekuivatatud tomateid oliiviõlis
2 purki purustatud tomateid
0.5 tk kaneelikoort
2 purki punaseid konservube

1. Haki sibul ja küüslauk ning prae väheses oliiviõlis pehmeks, Lisa tšillipulber, värske tšilli, juustuköömned ning natuke soola ja pipart.

2. Lisa hakkiliha ja küpseta kuni liha on pruunistunud. Lisa peenestatud päikesekuivatatud tomatid (lisa purgist niipalju õli, et tekiks tomatipasta sarnane mass), purustatud tomatid, kaneelikoor ja veiniklaasitäis vett.

3. Lase segu keema tõusta, kata pann küpsetuspaberiga ning siis kaanega. Keera kuumust vähemaks ning lase vaikselt haududa kusagil tund aega.

4. Lisa oad ning hauta veel pool tundi.


Minu versioon: mina kasutan omatehtud tomateid, praeahjus kuivatatud ja maitse on ikka väga hea. Panin oliiviõliga purki ja nüüd muudkui kasutan.
Vahest olen teinud ka lihtsalt tomatipastaga, ei saa öelda, et maitse väga palju kannataks.
Retseptis on kirjas veiniklaasitäis vett, ma olen proovinud mitut varianti (ju siis klaasitäied on erinevad) ja kõige sobivam on ca 2 dl vett, sellisel juhul ei lähe miskit kõrbema, kui näiteks unustad ennast teleka ette :).

Hinnang: väga hea roog, eriti külma ilmaga, isegi minu isale maitses väga :). Suurepärane kergelt soojendatud ciabatta ja maitsestamata jogurtiga.

Retsepti algallikas: Jamie Oliver „Happy Days with the Naked Chef“

neljapäev, jaanuar 08, 2009

Mobiilidega jobud

Ma ei kannata jobukakke, kes vastavad mobiilile ainult selleks et öelda, "ma ei saa praegu rääkida".
No mille pagana pärast sa siis telefonile üldse vastad!? Helista parem siis tagasi, kui rääkida saad.

Vot nii!

pühapäev, jaanuar 04, 2009

Vanaema meepiparkoogid

Viimane aeg teha veel üks piparkoogi postitus.

Vanaema meepiparkoogid osutusid 2008.a meie pere lemmikuteks, tegin neid pühade ajal kaks korda, ja mõlemal korral kadusid piparkoogid vaagnalt nagu tuul :).

Minu seekordseks varaseks jõulukingiks olid Muumitrolli piparkoogivormid. Nii nunnud, kuigi ma ei saanud alguses pihta, kuidas need jooned piparkoogi peale joonistuvad, aga blondiini asi, arusaamine võtab aega :). Tainast ei tohi liiga õhukeseks rullida, sellisel juhul töötavad need vormid nagu tavalised vormid ja näha jäävad ainult piirjooned.



Vanaema meepiparkoogid

1 1/2 dl vedelat mett
2 dl fariinsuhkut
2 tl jahvatatud kaneeli
2 tl jahvatautd kardemoni
2 tl jahvatatud nelki
250 g võid
2 muna
3 tl soodat
1 dl jahvatatud mandleid
7 dl jahu

1. Kuumuta kastrulis mesi, fariinsuhkur ja maitseained keemiseni. Tõsta tulelt ja lisa või. Kui või on sulanud, klopi ükshaaval hulka munad.

2. Sega sooda, jahvatatud mandlid ja jahu. Lisa ülejäänud massi hulka ja sega ühtlaseks. Mida kauem tainast segad, seda muredamad piparkoogid saad.

3. Keera tainas kilesse ja hoia järgmise päevani külmkapis.

4. Rulli kergelt jahusel laual ühukeseks ja vormi piparkoogid.

5. Küpseta 180-kraadises ahjus 5 minutit.


Minu variant: Kuna käepärast polnud midagi, millega mandleid jahvatada, siis kasutasin hoopis mandlilaaste ja tegin need sõrmede vahel natuke pudiks. Kui mandlid oleks jahvatatud olnud, siis tõenäoliselt oleks ka piparkooke lihtsam vormida olnud, poleks mandlitükke ebasobivatesse kohtadesse jäänud :). Kõige parem oli tainast rullida külmalt ja suhteliselt jahedas ruumis, siis ei jää tainas laua, rulli ega vormi külge kinni.

Hinnang: väga head piparkoogid, parajalt vürtsised, mis tõlkes tähendab, et mahedad :). Mandlitükid krõmpsusid ka lahedalt hamba all.

Retsepti algallikas: Angeelika Kang "Väike piparkoogiraamat"

laupäev, jaanuar 03, 2009

Prantsuse šokolaadikook

Täna oli hirmus magusaisu, aga kapist vaatas vastu tühjus, ainult pakk Tuci juustuküpsiseid, mis just ei kvalifitseeru maiuseks :).

Leidsin Toidutare kodukalt Prantsuse šokolaadikoogi retsepti, kook oli hiiglaslik (24 cm läbimõõduga vormi jaoks), nii suur minu magusaisu nüüd ka ei olnud :).

Kõiki aineid kodus polnud, nii, et retsepti tuli natuke kohendada ja kuna eile koristamise käigus tulid kapinurgast välja ramekinid (no kes seda enam mäletab, millal ja miks ma need ostsin, ju siis oli vaja :)!), aga praegu, lihtsalt suurepärased selle koogi jaoks! Kogused on kahe ca 10 cm läbimõõduga vormi jaoks.

Prantsuse šokolaadikook

52 g heledat pehmet suhkrut
95 g šokolaadi
60 g võid
2 muna
14 g nisujahu, sõelutud

1. Kuumuta ahi 170 kraadini.

2. Määri kaks ca 10 cm ramekini ja puista suhkruga üle.

3. Sulata šokolaad, või ja suhkur. Kõige parem on teha seda tugevast plekist väiksemat sorti kausis gaasipliidil. Lase jahtuda.

4. Klopi segusse munakollased ja sõelu sisse jahu.

5. Vahusta munavalged koos teelusikatäie suhkruga tugevaks vahuks. Klopi umbes kolmandik vahust šokolaadisegusse ja ülejäänud vaht sega juurde õrnalt.

6. Vala segu ettevaatlikult kahte ramekini ja loksuta tasakesi, et ei jääks mulle.

7. Küpseta ca 20 minutit kuni kook on kerkinud.

8. Lase natuke jahtuda ja serveeri koos jäätise või vahukoorega.


Hinnang: Lihtsalt suurepärane jäätise ja kuuma kohviga! Magusaisu on vähemalt pikaks ajaks jälle kadunud :).

reede, jaanuar 02, 2009

Dallase saiad

Tegin täna jälle Dallase saiu, isu nende järgi oli küll mitu päeva juba, aga kuna Selveris käies läks meelest neid osta, ja riidesse panna ja õue minna ei olnud viitsimist, siis tuligi saiategemise töö ise ette võtta.

Retsepti leidsin nami-nami retseptikogust, aga ma nägin hiljuti ühte samanimelist retsepti kellegi blogis ka, nii, et tegin kahest ühe kokku:).

Dallase saiad

25 gr pärmi
500 ml piima
pool muna
80 gr suhkrut
natuke soola
600 gr nisujahu
75 gr pehmet margariini

Täidis:
150 gr võid
200 gr kohupiimapastat
1 dl suhkrut
1 pk vaniljekastmepulbrit (Ekströms)
1,5 spl vaniljesuhkrut

1. Lahusta pärm käesoojas piimas.

2. Löö muna klaasi, sega õrnalt läbi ja vala pool piima-pärmisegusse. Lisa suhkur ja sool.

3. Sõtku vähehaaval juurde jahu. Viimasena lisa sulatatud rasv. Sõtku. Lase rätiku all umbes pool tundi kerkida.

4. Täidise jaoks sulata või, lisa sellele kohupiim, suhkur, vaniljesuhkur ja kastmepulber.

5. Rulli kerkinud tainas ristkülikukujuliseks plaadiks ja määri sellele 3/4 täidisest.

6. Keera taignaplaat rulli ja lõika sellest ca 2 cm paksuseid viile. Lase saiadel veerand tundi plaadil kerkida.

7. Määri saiad taignast üle jäänud munaga. Jaga ülejäänud täidis saiadele.

8. Küpseta saiu 225 kraadises ahjus 10-15 minutit.


Minu versioon: Ma tavaliselt kallan kohe ca kolmveerand jahu kogusest taignakaussi ja siis hakkan vähehaaval juurde lisama, vastavalt vajadusele. Kerkida lasin taignal ca 45 minutit, ei saa öelda, et see taignale kuidagi mõju oleks avaldanud:).

Täidisega on selline lugu, et seda tuleb kindlasti poole rohkem teha ja minu arvates pole niipalju võid ka vaja panna, topelt kogusele piisab täiesti ühest pakist, ca 175-200 gr. Minu saiadele seda peale panemiseks eriti ei jätkunud ja ega see ka ei aidanud, et kõik köögis uurimas käisid, et mida sa teed, ja siis muuhulgas ka lusikatäie täidist suhu pistsid:).

Hinnang: Täitsa head saiad, nagu Selveri omad, aga ei kleebi:).
Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...