pühapäev, märts 29, 2009

Omlett singi ja šampinjonidega

Üheks minu tüüphommikusöögiks nädalavahetuseti on kujunenud omlett, võib-olla sellepärast, et see saab kiiresti valmis, maitseb hea ja ma kahtlustan, et asi on ka selles, et ma olen lõpuks oma gaasipliidiga sõbraks saanud :).

Ennemalt kippusid nii pannkoogid kui omletid ära kõrbema, üks pool vedelavõitu ning teine pool süsimust. Nüüd, kus ma kuumuse timmimise olen ära õppinud, teen mõlemaid üsna tihti. Lisaks on mul kapis alati vähemalt üks karp mune, munad on nii värsked, et kana on just-just nende pealt lahkunud :).

Omlett singi ja šampinjonidega

3 muna
3 spl piima
3 suuremat šampinjoni
1 viil sinki
riivitud juustu
maitserohelist
soola, pipart

1. Viiluta šampinjonid ja singiviil. Prae pannil kuldseks.

2. Klopi munad kausis kahvliga lahti.

3. Vala munasegule juurde piim ning maitsesta soola-pipraga.

4. Kalla muna-piimasegu pannile ning keera kuumus peaaegu maha ja pane pannile kaas peale.

5. Kui muna on peaaegu hüübinud, raputa peale natuke riivitud juustu.

6. Enne kui omleti taldrikule libistad, puista peale maitserohelist.


Minu versioon: kõige parem on natukese pekiservaga sink, siis pole isegi õli vaja pannile panna. Kõige parem on teha kolme munaga, siis tuleb piisavalt suur ja kohev omlett. Kohevuse saavutab sellega, kui pannile omleti küpsemise ajal kaas peale panna.

Hinnang:
kiire ja maitsev roog. Mulle meeldib omletti kõige rohkem süüa koos jogurtitörtsu ja tomati-kurgiga.

laupäev, märts 28, 2009

Gnocchi

Kartul on tore asi, igati maitsev ja eestimaine (juhul kui sul on tuttav põllumaa, kus seda kasvatada või head suhted turutädidega :)!), aga ega alati keedu- või praekartulit ju ei taha.

Ükspäev avastasin toidupoes pakki gnocchisid, kuna sälivusaeg oli neil hiiglama pikk, jätsin igaks juhuks ostmata, aga koju jõudes mõtlesin, et kui keeruline neid ikka ise teha on. Tuli välja, et ega eriti ei olegi :).

Retsepti koostisosad sain sealt, kust kõik mu tarkus pärit on, internetist ikka :). Kogused timmisin ise parajaks.

Gnocchi

1 kg kartuleid
1 muna
250 g jahu
soola
pipart

1. Pane kartulid koorega keema ning lisa keeduvette paar teelusikatäit soola.

2. Kui kartulid on pehmed, kalla vesi ära ja koori.

3. Tambi kartulid pudruks, kasuta kas pudrunuia või kahvlit või midagi veel peenemat ja moodsamat :).

4. Maitsesta kartulimass soola ja pipraga ning lisa soojale pudrule kiiresti muna.

5. Sega peotäite kaupa juurde jahu kuni moodustub sõtkutav tainas.

6. Rulli taingnast umbes 3 cm läbimõõduga kang ning lõika see terava noaga 2 cm pikkusteks juppideks.

7. Aseta gnocchid taldrikule tahenema.

Valmis gnocchi
Kogu tegevus peab käima päris kiiresti, et taigen maha ei jõuaks jahtuda. Kui taigen maha jahtub, siis ei ole ta enam üldse voolitav, lihtsalt pudenev puder :).
Mis puutub söömisesse, siis mina olen neid nii keetnud kui ka praadinud. Keetes on head lisandina näiteks kanale või lihale. Gnocchit võib keeta nagu pelmeene, erilist vahet polegi, ainult pelmeenidele panen keeduvette lehe loorberit, gnocchide puhul piirdun ainult soolaga lisamisega.

Keedetud gnocchi sinepiste sealihalõikudega

Hinnang: täitsa hea vaheldus tavalisele keedukartulile ja mis tähtis, neid saab sügavkülma panna ning max. 10 minutiga ongi valmis.

Praetud gnocchi kressi-jogurti dippiga

reede, märts 27, 2009

Rummipätsid

Mulle meeldivad kaerahelbed, eriti kui need on küpsise sees, kuigi häda korral läheb isegi puder loosi :).
Neid rummipätse olen ma vist teinud vahelduva eduga niikaua kui ma mäletan, järelikult on ikka head küll :).

Rummipätsid

125 g margariini
3 muna
1 ¼ dl suhkrut
100 g rosinaid
natuke rummi
4 spl kakaod
5 dl kaerahelbeid
1 tll vanilje ekstrakti
1 dl jahu
1 tl küpsetuspulbrit

1. Pane rosinad rummiga likku.

2. Sulata margariin.

3. Klopi munad suhkruga lahti ning lisa munavahule kakao, rummis leotatud rosinad ja vanilje ekstrakt.

4. Lisa juurde kaerahelbed , küpsetuspulbriga segatud jahu ning vala juurde sulatatud margariin.

5. Vormi tainast lusikaga pallid, aseta küpsetusplaadile ning vajuta kergelt kahvliga lapikuks.

6. Küpseta 180 kraadi juures 18-20 minutit.


Minu versioon: Ma olen avastanud, et kõige parem margariin küpsetamiseks on „Hea margariin“. Küpsiste sees kasutan ma alati täisterakaerahelbeid, jätavad parema tekstuuri minu meelest. Säästumarketist saab neid mingi kaheksa krooniga, kuigi kui veab, saab kuue krooniga ka :).
Kõige tähtsam on pätse mitte üle küpsetada, nad ei tohi jääda liiga pehmeks, aga kivikõva ja krõbedana pole nad ka päris need.
Parima taigna saab siis, kui kasutada just külmkapist võetud mune ning nende hulka segada kuum margariin. Munad jahutavad margariini segamise ajal just niipalju maha, et tainas saavutab täpselt paraja konsistentsi, et neist pätsikesi vormida.

Hinnang: Minu lemmik kaerahelbeküpsised, eriti head leigelt külma piimaga, kuigi jahtunult teega on ka väga maitsvad.

pühapäev, märts 22, 2009

Kanawok india pähklitega

Ma armastan hiina toitu, aga mitte seda, mida Eestis pakutakse. Kuigi, kui aus olla, siis enne Inglismaa reisi olin ma täitsa happy sellega, mida kohalikud hiinakad pakkusid, kanna ainult ette :).

Paar aastat tagasi olin ma nädala Inglismaal, suurema osa ajast muidugi Londonis, päeval pidin endale ise tegevust leidma, nii ma siis lõunasöögi ajaks maandusin ikka mõnes hiinakas, buffee variant oli minu lemmik, ja mida kõike ma endale siis sisse pugisin, põhimõtteliselt läks pea kõik kaubaks, sest lisaks heale maitsele oli see ka suht odav :). Lisaks Briti muuseumile, Camdeni turule ja Piccadilly Circus'le, on Chinatown üheks minu lemmikkohaks Londonis.

Ainult ühe korra olengi peale Inglismaa reisi kohalikku hiina toitu söönud ja ega rohkem eriti ei taha ka, ei ole ikka päris see.

Eelmisel aasta lõpus tellisin koos muude raamatutega Amazonist ühe hiina kokaraamatu ja nüüd siis lõpuks tegin seal ka midagi.

Kanawok india pähklitega

1 munavalge
1 spl maisitärklist
soola
500 g kanafileed
300 ml maapähkliõli

Woki jaoks:
1 sibul, viilutatud
1 kollane paprika
1 punane paprika
3 spl kanapuljongit
2-3 spl sojakastet (light)
2 rohelist sibulat, viilutatud
4 spl röstitud india pähkleid
soola
valget pipart

1. Pane munavalge kaussi, lisa maisitärklis ja natuke soola ning sega. Lõike kanafilee ribadeks ning kalla munasegusse.

2. Kuumuta wok-pannis õli ja küpseta kana kuni see on kuldne ja krõbe. Tõsta kana köögipaberile nõrguma.

3. Vala üleliigne õli pannilt ära, jäta alles kusagil supilusikatäis. Prae sibulaid mõni sekund ning lisa siis ribadeks lõigatud paprika. Küpseta pidevalt segades minutijagu. Lisa kanatükid ja küpseta veel 1 minut.

4. Kalla pannile kanapuljong ja sojakaste. Maitsesta soola ja pipraga.

5. Lõpuks lisa roheline sibul ja india pähklid. Sega toit korralikult läbi.

6. Serveeri koos aurutatud jasmiini riisiga.


Minu versioon: maapähkliõli ei olnud, kasutasin rapsiõli. Kollase paprika unustasin ka ostmata, nii, et ainult punane paprika läks sisse.
Ma pean ütlema, et wok-pann on üks väga hea investeering, mul on see olnud umbes pool aastat ja ikka igal nädalal käigus, eks aitab see ka, et mul ei ole kapis ruumi, kuhu teda panna, seega pidevalt silma all :).
Serveerimiseks jasmiiniriisi ei olnud, aga oli mingisugune metsiku riisi segu, mis meeldib mulle märksa rohkem kui tavaline riis.

Hinnang: täitsa korralik ja maitsev hiina söök, ja polnudki eriti rasvane nagu oleks võinud arvata.

Retsepti algallikas: Ching-He Huang „Chinese Food Made Easy“

laupäev, märts 21, 2009

Cheddari-tilli skoonid

Ma ei ole ameeriklastest just ülearu vaimustuses, ma kipun ikka rohkem itaallasi eelistama, aga mõned kokaraamatud on neil täitsa asised :). Hea näide on Ina Garteni "The Barefoot Contessa Cookbook", pea iga retsept tekitab soovi seda süüa ja ikka suuremas koguses kui normaalne oleks!
Seekord langes valik soolaste skoonide kasuks ja ega ma ei teagi, kuidas neid eestikeeles täpselt nimetada. Minu meelest pehme küpsise moodi moodustis, mille peale on hea võid määrida :).


Cheddari-tilli skoonid

4 tassi (945 ml) jahu
2 spl küpsetuspulbrit
2 tl soola
3/4 naela (340 g) võid
4 muna
1 tass (235 ml) külma vahukoort
1/2 naela (225 g) Cheddari juustu
1 tass (235 ml) tilli, hakitud
1 muna, määrimiseks

1. Pane ahi 200 kraadi peale sooja.

2. Sega jahu, küpsetuspulber ja sool omavahel.

3. Lisa väikesteks kuubikuteks lõigatud või. Sega kuni moodustub purulaadne segu.

4. Klopi lahti munad ja sega juurde vahukoor. Lisa saadud segu jahule. Sega ettevaatlikult.

5. Sega omavahel hakitud till, väikesteks tükkideks lõigatud juust ja 1 spl jahu. Lisa tilli-juustusegu taignale.

6. Kalla taigen jahuga ülepuistatud lauale ja sõtku kuni moodustub rullitav taigen.

7. Rulli tainas 2 cm paksuselt laiali ning lõika taignast 10 cm ruudud. Ruudud omakorda lõika pooleks, et moodustuksid kolmnurgad.

8. Klopi lahti muna ja lisa munale 1 spl vett või piima. Määri saadud seguga taignakolmnurgad.

9. Lao skoonid küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja küpseta 20-25 minutit.


Minu versioon: Sellest kogusest saaks terve armee söönuks ja jääks natuke ka veel teiseks päevaks, nii, et kui armeed pole, aitab täiesti kui ainult pool kogusest teed :). Cheddari juustu ei raatsinud osta, ikkagi surutis, kasutasin hoopis Gouda juustu.
Köögikombainis on seda tainast kõige lihtsam segada, aga silm tuleb peal hoida, et üle ei segaks, kuigi segamisega saab ka käsitsi väga edukalt hakkama ning eeliseks on see, et köögikombaini ei pea pärast pesema :).

Hinnang: väga head, muredad ja juustused. Killuke võid sooja skooni peale ja hommikusöök valmis!

Retsepti algallikas: Ina Garten "The Barefoot Contessa Cookbook"

kolmapäev, märts 18, 2009

Apelsini-mustika muffinid

Täna hommikul tõusin kella kuue paiku üles ja mõtlesin, et paras aeg miskit maitsvat küpsetada, sest hommikust peab ju sööma ja puder, noh see ei ole just midagi sellist, mille pärast kell kuus hommikul toimetama peaks hakkama :).

Mul on terve igaviku olnud cup-mõõdustiku mõõtetopsid, millega ma midagi tarka pole peale hakata osanud. Vähemast ennemalt, ma olen vahepeal soetanud mitu ameerika päritolu kokaraamatut ja kunagine suht mõttetu ost on praeguseks kujunenud täitsa heaks investeeringuks :).

Pühapäeval ostsin Prismast apelsine, pole ammu nii ilusaid näinud ja lisaks on viimane aeg hakata sügavkülma ruumi tegema. Mul on hamstri harjumused, kõike tuleb koguda ja säilitada, seepärast ka mitu karpi-topsikut vaarikaid, maasikaid ja mustikaid täis :).

Apelsini-mustika muffinid

1 apelsini koor ja mahl
3/4 tassi (175 ml) petti
2 muna
3 spl mett
120 g võid
1/3 tassi (80 ml) suhkrut
2 tassi jahu
2 1/2 tl küpsetuspulbrit
1/4 tl soodat
1/4 tl soola
1 tass (235 ml) mustikaid, värskeid või külmutatud

1. Kuumuta ahi 200 kraadini.

2. Pigista aplesinist mahl mõõdukannu, lisa niipalju petti, et tassitäis saaks. Klopi hulka munad, mesi ja sulatatud või.

3. Suures kausis sega omavahel suhkur ja aplesinikoor. Lisa jahu, küpsetuspulber, sooda ja sool.

4. Kalla jahusegule juurde vedelad ained. Sega kergelt läbi.

5. Jaota taigen muffinivormidesse ja küpseta 20 minutit.


Minu versioon: petti käepärast ei olnud, segasin siis piima hulka natuke jogurtit. Meepurk oli ka peaaegu tühjaks saanud, nii, et panin pool mett ja pool heledat siirupit.

Hinnang: hästi mahlased ja apelsinilõhnalised muffinid. Lähevad kindlasti kordamisele. Ja veel üks tore asi, need muffinid ei ole liiga magusad nagu enamik ameerika küpsetisi kipub olema.

Retsepti algallikas: Dorie Greenspan "Baking: From My Home to Yours"

pühapäev, märts 15, 2009

Oa-singisalat

Majoneesisalatid ei kuulu just mu lemmikute hulka, mis aga ei tähenda, et aeg-ajalt isutama ei ajaks :).

Üks minu lemmikuid on oa-singisalat, saab kähku valmis ja on ütlemata hea. Lisaks on praegu Nami-Namis käimas kooskokkamine, kus teemaks seekord kuivatatud ja konservitud oad ja herned.

Oa-singisalat

1 purk konserveeritud punaseid ube
100 g sinki
1 porru
2 spl majoneesi
maitsestamata jogurtit
soola
pipart

1. Lõika porru õhukesteks ratasteks, tükelda sink väikesteks kangideks. Kurna ja pese külma veega läbi oad.

2. Sega kõik ained kausis kokku. Lisa majonees ja niipalju maitsestamata jogurit, et tekiks korralik kaste.

3. Maitsesta soola ja piparaga. Sega kõik korralikult läbi.


Hinnang: mulle meeldib see salat kõige rohkem koos ahjus röstitud gruusia leiva ja tassi kohviga.

Haputaignaleib

Ma valmistusin ikka pikalt leiva küpsetamiseks, kogusin nö. julgust, aga lõpuks sai ikka asjast asja :).
Leivategu algas kausi ostmisest, minu majapidamises ei olnud ühtegi suurt kaussi tegelikult, kõige suurem oli pannkoogitaina kauss, aga kui palju üksinda elav inimene ikka korraga pannkooke näost sisse ajab, nii, et leivateoks oli see kauss väike, mis väike.

Kui misikit kindla peale otsid, siis Kaubamajast tavaliselt ikka leiab. Samal ajal kuulutas üks onu poeraadiost, et kingadel on miinus 70% allahindlust. Loomulikult läksin ma kingade jutu peale väga elevile ja kauss läks peaaegu et meelest :). Tulemus – lahkusin Kaubamajast paari kingade ja suure klaasist kausiga. Kokkuvõttes läks ikka hästi, eesmärk sai täidetud :).

Kaalusin mitmeid retsepte, aga kuna laiskus on suur osa minu olemusest, läksin kõige lihtsamat teed :). Jamie Oliver’il on üks tore leivaretsept ja selle ma aluseks võtsingi. Tõlge on suhteliselt vabas vormis, aga tulemus on äärmiselt maitsev!

Haputaignaleib

500 g rukkijahu
vett
1 kg nisujahu
vett

1. Esimene päev: sega pool kilo jahu käesooja veega, et moodustuks pehme tainas. Tainas ei tohi olla liiga sitke, selline pehme nagu kassikõht, kui kass on just tassitäie piima nahka pannud :). Tõsta tainast tunniks ajaks jahedamasse kohta, kevadel võib kausi täitsa rõdule tõsta, aga talvel aitab seegi, kui teed akna irvakile ja jätad taigna akna lähedale tooli peale. Kui tainas on tunnikese jahedat õhku saanud, siis tõsta see tuppa, kata kauss toidukilega ja pane sooja kohta seisma. Kui vannitoas on põrandaküte, siis see on suurepärane koht, aga isegi kui seal on üks radiaator, ajab see ka väga edukalt asja ära. Sooja köögi olemasolul pole vannituba muidugi leivakausiga vaja okupeerida :).

2. Teine päev: las tainas toimetab omaette. Kui tainas kergelt mullitab, siis oled õigel teel.

3. Kolmas päev: sega taigna hulka peotäis jahu ja natuke vett, sega läbi. Tainas peab olema sama pehme kui esimesel päevalgi. Kata uuesti toidukilega ja pane sooja kohta tagasi.

4. Neljas päev: lase taignal omaette olla.

5. Viies päev: lisa käärinud segule kilo jagu jahu ja piisavalt vett, et moodustuks suhteliselt sitke tainas. Sõtku kusagil 5 minutit. Enne soola ja suhkru lisamist võta umbes poole kilo jagu tainast juuretiseks. Pane leivapäts jahuse käterätikuga vooderdatud kaussi kerkima. Lase kerkida 14 tundi.

6. Kuues päev: kuumuta ahi 190 kraadini. Pane leib jahusele ahjuplaadile, lõika terava noaga muster peale ja küpseta kusagil tund aega.


Minu versioon: mina kasutasin rukkijahu, kuigi paar peotäit panin nisujahu ka sisse. Selle koguse peale panin 3 tl soola ja natuke raputasin toosist suhkrut, võib-olla pool supilusikatäit. Alguses kergitasin leiba kausis nagu retsept ette nägi, aga nüüd olen sellest loobunud. Pätsi võib täitsa jahusele ahjuplaadile panna, ei juhtu sellega seal suurt midagi. Ja küpsetades olen ahjupõhja veekausi pannud.
Ma ei lisanud korraga tervet jahukogust, kui tainas oli selline vedelam, võtsin osa juuretiseks ja maitsestasin soola ja suhkruga. Vedelama taignaga lihtsalt seguneb sool ja suhkur paremini. Mida iganes, et elu lihtsam oleks :).
Kui sa pole sellise varajase ärkamisega nagu mina, siis on kõige lihtsam leiba küpsetada nädalavahetusel. Nüüd valgel ajal olen ma tavaliselt kella kuuest hommikul juba üleval, nii, et kui Terevisioonist multikas algab, on minul leib juba ahjust väljas :).

Hinnang: äärmiselt maitsev leib, ma olen seda mitu-mitu korda teinud, ja ikka pole veel ära tüdinenud! Suurepärane või ja klaasi piimaga.

Retsepti algallikas: Jamie Oliver „Happy Days with the Naked Chef“
Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...