Gnocchi

Kartul on tore asi, igati maitsev ja eestimaine (juhul kui sul on tuttav põllumaa, kus seda kasvatada või head suhted turutädidega :)!), aga ega alati keedu- või praekartulit ju ei taha.

Ükspäev avastasin toidupoes pakki gnocchisid, kuna sälivusaeg oli neil hiiglama pikk, jätsin igaks juhuks ostmata, aga koju jõudes mõtlesin, et kui keeruline neid ikka ise teha on. Tuli välja, et ega eriti ei olegi :).

Retsepti koostisosad sain sealt, kust kõik mu tarkus pärit on, internetist ikka :). Kogused timmisin ise parajaks.

Gnocchi

1 kg kartuleid
1 muna
250 g jahu
soola
pipart

1. Pane kartulid koorega keema ning lisa keeduvette paar teelusikatäit soola.

2. Kui kartulid on pehmed, kalla vesi ära ja koori.

3. Tambi kartulid pudruks, kasuta kas pudrunuia või kahvlit või midagi veel peenemat ja moodsamat :).

4. Maitsesta kartulimass soola ja pipraga ning lisa soojale pudrule kiiresti muna.

5. Sega peotäite kaupa juurde jahu kuni moodustub sõtkutav tainas.

6. Rulli taingnast umbes 3 cm läbimõõduga kang ning lõika see terava noaga 2 cm pikkusteks juppideks.

7. Aseta gnocchid taldrikule tahenema.

Valmis gnocchi

Kogu tegevus peab käima päris kiiresti, et taigen maha ei jõuaks jahtuda. Kui taigen maha jahtub, siis ei ole ta enam üldse voolitav, lihtsalt pudenev puder :).
Mis puutub söömisesse, siis mina olen neid nii keetnud kui ka praadinud. Keetes on head lisandina näiteks kanale või lihale. Gnocchit võib keeta nagu pelmeene, erilist vahet polegi, ainult pelmeenidele panen keeduvette lehe loorberit, gnocchide puhul piirdun ainult soolaga lisamisega.

Keedetud gnocchi sinepiste sealihalõikudega

Hinnang: täitsa hea vaheldus tavalisele keedukartulile ja mis tähtis, neid saab sügavkülma panna ning max. 10 minutiga ongi valmis.

Praetud gnocchi kressi-jogurti dippiga