Madeleine koogikesed

Ma broneerisin mingi miljon aega tagasi soodsalt ühe Helsingi kruiisi möödunud laupäevaks, arvates, et mai lõpus on piisavalt soe ja kuiv, ja eks mul oli igasugu vidinaid ka tarvis, mida minu teada ainult Soomest saab, üks neist mini-madeleine’i vorm :). Kuna ilm ei paistnud midagi head tõotavat, siis hakkasin uurima, kas Eestist ka madeleine’i vormi saada õnnestuks, suurte koogikeste vormi ostsin just Helsingist kui viimati käisin, ja ei jõudnud ennast ära kiruda, et miks väiksemat ka ei ostnud, no see ahnus ikka, mis muud :).

Helistasin juba pea pool ilma läbi ja isegi ühest kohast leidsin, aga ainult tellimise peale ja ikka päris krõbeda hinnaga, mille peale ihnuskoi minus pead tõstis, ja ütlesin tädile telefoni otsas, et ma natuke mõtlen :). Sama õhtul nagu muuseas, täiesti plaaniväliselt, astusin Realiseerimiskeskusesse sisse ja mida ma näen, mini-madeleine’i vorm ja maksab ainult pea 50 krooni ja kusjuures täiesti korraliku firma vorm veel pealekauba!

No tõesõna, sellised asjad juhtuvad ainult minuga, sest see pole esimene kord, kui ma terve maailma oma tahtmistega peapeale pööran, ja siis külapoest puhtjuhuslikult leian selle, mida mul vaja oli:).

Madeleine koogikesed

2/3 tassi (75g) jahu
1 tl küpsetuspulbrit
natuke soola
2 suurt muna
6 spl suhkrut
1 spl heledat pruuni suhkrut
¼ tl vanilliekstrakti
½ sidruni riivitud koor
6 spl sulatatud võid
1 tl mett

Peale raputamiseks:
tuhksuhkrut

1. Vahusta kergelt toasoojad munad kahe suhkruga.

2. Sega kausis omavahel jahu, küpsetuspulber ning sool.

3. Lisa munavahule jahusegu, sega õrnalt ühtlaseks. Edasi lisa vaniljeekstrakt ja riivitud sidrunikoor. Sega.

4. Lisa taignale jahutatud ja sulatatud või nign kõige lõpuks mesi.

5. Kata tainas toidukilega ning pane külmkappi. Tainas peab olema külmas vähemalt 30 minutit, aga võid hoida ka kuni 2 ööpäeva.

6. Pane ahi sooja 220 kraadi peale.

7. Jaga tainas pisikestesse madeleine vormidesse ning küpseta 7-10minutit. Kuni koogikeste servad muutuvad kuldseks.


Minu versioon: ajasin retseptist näpuga täpselt järge ja panin kõiki aineid niipalju kui kästi. Juba tainas maitses hea, mis siis veel valmis koogikestest rääkida. Panin pea terve vormitäie kruusi kohviga pintslisse :).

Hinnag: ilusad nunnud koogikesed ja maitsevad taevalikult, kui üle ei küpseta :).

Retsepti algallikas: Dorie Greenspan "Baking: From My Home to Yours"

Tagurpidi halvaa-rabarberikook

Rabarberikoogi hooaeg on hoogsalt käimas, läinud nädalavahetusel tegin oma traditsioonilist rabarberi plaadikooki, aga kaua sa ikka ühte ja sama kooki sööd, olgugi, et hea oli, siis lapates oma kokaraamatute kogu leidsin toreda halvaaga rabarbarikoogi retsepti. Oligi halvaa juba tükk aega kapis seisinud, ju on isu täis selle niisama söömisest :).

Tagurpidi halvaa-rabarberikook

175 g võid
1 dl suhkrut
3 dl jahu
1 tl küpsetuspulbrit
½ tl soola
1 spl piima

Täidis:
1 l tükeldatud rabarberit
4 tl maisitärklist
1.5 dl suhkrut
100 g halvaad

Peale:
1 muna määrmiseks
2 sl Demerara suhkrut

1. Vahusta või ja suhkur kohevaks.

2. Sega omavahel jahu, küpsetuspulber ja sool. Lisa võivahule jahusegu ja piim.

3. Suru tainas küpsetuspaberil 26 cm läbimõõduga kettaks ja pane külmkappi, kui valmistad täidise.

4. Täidise jaoks sega tükeldatud rabarber, tärklis, suhkur ja murendatud halvaa.

5. Vala täidis võitatud 26 cm läbimõõduga pirukavormi põhja. Tõsta tainaketas kaaneks peale. Eemalda küpsetuspaber.

6. Määri tainas pealt lahtiklopitud munaga ja puista üle demerara suhkruga.

7. Küpseta 200-kraadises ahjus 25 minutit.


Minu versioon: algses retseptis soovitati kooki serveerida halvaavahukoorega, no ei tea, minu jaoks oli juba piisavalt rammu ja halvaad, serveerisin hoopis piimakohviga, mis polnud ka üldse mitte paha :). Kartulitärklist oma majapidamises tuvastada ei suutnud, panin siis hoopis maisitärklist, tärklis ikkagi! Ja demerara suhkur läks kah meelest ära, aga pole hullu, tuhksuhkur varjab kõik väiksed möödalaskmised :).

Hinnag: täiesti hea kook, parajalt mahlane ja üsna-üsna magus. Vanillijäätisega väga nämmu. Pean vist natuke hoogu, enne kui seda uuesti teen, muidu hüppab veresuhkru tase taevasse :).

Retsepti algallikas: Angeelika Kang “Kodukirja parimad palad”

Kikerherne-kanasalat

Avastasin külmkapist paki kanafileed, mille tähtaeg hakkas kohe-kohe ümber saama. Ostsin selle mingisugusest poest nädala algupoolel, soodukas oli kindlasti, ega ma muidu poleks ilma kindla eesmärgita midagi sellist ju ostnud :). Ma olen täitsa kindel, et mul mingi varjatud shoppamise geen, mis siis lööb välja kui ma poes kollaseid silte näen :).

Niisiis, pakk kanafileed ja korralik varu viimaselt Stockmanni reidilt ostetud kikerherneid ning suur pott rosmariini akna peal. Ma vist topin viimasel ajal rosmariini igale sobivasse ja mitte nii sobivasse kohta, ma olen nii vaimustuses sellest ürdist. Salat on alati hea mõte, kui kõht tühi ja hirmus kiire on.

Kikerherne-kanasalat

2 spl õli
2 kanafileed
1 purk kikerherneid
½ tšillipulbrit
1 küüslauguküüs
1 väike punane sibul
1 spl valgeveiniäädikat
rosmariini
10 väikest keedetud kartulit
soola, musta pipart


1. Pese kartulid ning pane keema.

2. Kuumuta pannil osa õlist ning prae tükeldatud kanafileed kuni see tõmbub pruunikaks. Pane kaussi ning hoia soojas.

3. Vala samale pannile teine osa õlist ning prae sellest küüslauku ning kikerherneid. Maitsesta tšillipulbriga.

4. Lõika veel soojad kartulid viiludeks ning pane serveerimisnõu põhja. Lisa praetud kanafilee ning kikerherned. Viimasena lisa viilutatud sibul.

5. Sega juurde valgeveiniäädikas ja rosmariin. Maitsesta soola ja piparga.


Hinnang: suurepärane salat, kergelt vürtsikas ning natuke hapukas. Maitses hea nii soojalt kui külmalt. Samuti hea järgmisel päeval tööle lõunasöögiks kaasa võtta.

Retsepti algallikas: Ma ei ole kindel, kus ma miskit sarnast retsepti nägin, kellegi blogis, mõnes raamatus, ajakirjas...

Rabarberi-hapukoore plaadikook

Juba pea nädal möödas, aga ma polegi veel jõudnud Eurovisiooni kommenteerida :). Ettevalmistused algasid juba pealelõunal, tegin igaks juhuks õhtuks suure rabarberi koogi, polnud ju teada, kui jama laulud õhtu jooksul tulla võivad :).

Norra laul meeldis mulle väga, alati kui Norra esinejat nägin, tuli Brainstorm’i Renārs Kaupers meelde :). Ju nad siis on oma olekuga natuke sarnased.

Saksamaa oli tore, strippi tühja nagu polnudki, aga laul meenutas Michael Buble’d, kes mulle väga meeldib.

Taani poiss kõlas umbe Ronan Keating’u moodi, aga tiba lahjem version.

Soome laul meeldis mulle ka, tõenäoliselt sellepärast, et kui nad ca 10-12 aastat tagasi popid olid, siis leidis aset minu peolooma periood ja Waldo’s People’i saatel sai palju tantsu vihutud :). Samas Kreeka aeroobikatreenerist ma jälle erilises vaimustuses ei olnud, pole vist suurem asi aeroobikafänn :).

Aga kokkuvõttes, võitis hea lugu ja tore, et meil ka Euroopas sõpru on :).

Nüüd koogi juurde, seda kooki olen ma vist eluaeg teinud, nii kui esimesed rabarberid oma pea mullast välja pistavad, on minul ahi juba soojas :).

Rabarberi-hapukoore plaadikook

375 g jahu
225 g võid
150 g suhkrut
2 muna
1 tl küpsetuspulbrit
natuke soola

Täidis:
400 g rabarberit
3 spl heledat pruuni suhkurt
2 tl kaneeli

Kate:
250 g hapukoort
2 suurt muna
4 spl suhkrut

1. Sega omavahel jahu, suhkur, küpsetuspulber ja sool. Lõika külm või väikesteks tükkideks ning sega jahuseguga kuni moodustub märja liiva taoline puru. Lisa kaks muna ning sega kuni moodustub ühtlane taigen.

2. Rulli taigen ahjuplaadisuuruselt laiali ning küpseta 200-kraadises ahjus 7 minutit.

3. Täidise jaoks haki rabarber ning sega pruuni suhkru ning kaneeliga. Kõige lihtsam on panna saadud segu kaanega karpi ning siis segi loksutada.

4. Katte jaoks vahusta munad suhkruga. Lisa munavahule hapukoor ning sega ühtlaseks.

5. Laota rabarber ühtlaselt koogipõhjale ning nirista peale muna-hapukoore segu.

6. Küpseta 30 minutit 200-kraadises ahjus.


Hinnang: korralik rabarberi kook, mida jätkub vabalt kaheks päevaks, kui just näljaste armee peale ei lenda :).

Ameerika pannkoogid mustikatega

Nädalavahetusel peaks aeg-ajalt ikka pannkooke tegema, kuidas sa muidu ikka aru saad, et pühapäev on kui pannkoogilõhnad majas ei hõlju :).

Paksud pannkoogid ei kuulu just mu lemmikute hulka, aga kuna mustikaid sügavkülmas veel mitu karpi alles, siis mõtlesin proovida ja täitsa söödav tulemus tuli, kõik pandi nahka!

Ameerika pannkoogid mustikatega

225 g jahu
1 spl küpsetuspulbrit
soola
1 spl suhkrut
2 muna
30 g sulatatud võid
300 ml piima

mustikaid
vahtrasiirupit

1. Sega kõik ained kokku, näiteks blenderis. Lase seista ca pool tundi.

2. Kuumuta pannil natuke õli ja küpseta pannkoogid. Küpsemise alal puista koogi tainasele küljele mustikaid.

3.Serveeri vahtrasiirupiga ülevalatult.


Minu versioon: ma panin rohkem suhkrut kui retsept ette nägi, 1 tl on minu arvates ikka liiga vähe ja ega muud midagi ei muutnudki.

Hinnang: täitsa head pannkoogid, eriti kui nad ujuvad vahtrasiirupis :).

Retsepti algallikas: Nigella Lawson “How to Be a Domestic Goddess”

Võis praetud kikerherned

Nonii, lõpuks olen mina ka suurtest pidustustest toibunud ja kontaktivõimeliseks muutunud :). Ei mäletagi enam, millal viimati kella seitsmeni hommikul pidutsetud sai ja eks seetõttu läks ka meelest, et pimedas ja külmaga ei ole sobiva tualetikoha otsimine just kõige meeldivam tegevus, eriti kui veri on poolenisti siidriga asendatud :). Aga see selleks.

Seni olen ma kikerherneid ainult hummuse sisse pannud, aga Anni Arro „Salatid, pirukad, suupisted...“ lappates avastasin, et kikerhernestega võib ka muud huvitavat ette võtta.

Võis praetud kikerherned

1 purk kikerherneid
2 spl võid
½ küüslauguküünt
1 väike kuivatatud tšillikaun
mõned rosmariinioksad
soola, pipart
riivitud juustu

1. Nõruta kikerherned.

2. Sulata pannil või ning lisa hakitud küüslauk, rosmariinioksad ja sõrmede vahel
pudendatud tšillikaun.

3. Pruunista veidi ja lisa kikerherned. Sega kõik läbi ja prae paar minutit. Maitsesta soola ja pipraga.

4. Serveeri riivitud juustuga.



Minu versioon: Anni Arro kasutab enda versioonis serveerimisel peterselli, mina aga peterselli eriti ei armasta, ja tundub, et see tunne on vastastikune. Kõik muud taimed, mis pottidesse istutasin, läksid ilusti kasvama, välja arvatud petersell, mis ainult vindub ja hakkab vist otsast isegi kollaseks muutuma. Riivisin hoopis valmis roale natuke juustu peale, ja väga hea oli.

Hinnang: väga hea ja kiire vürtsikas roog. Ma arvan, et see sobib täitsa hästi suupisteks näiteks õlle kõrvale.

Retsepti algallikas: Anni Arro „Salatid, pirukad, suupisted...“