Sealihalõigud pikantse kastmega

Minu eelmise kuu investeering oli rulluisud, ilusad punased rataste peal saapad :). Kui ma poes vist oma koormatäie uiske olin jalga proovinud, tekkis küll kahtlus, et kas ma uiskude peal püsti ka püsin, aga asi polnud üldse nii hull kui ma kartsin. Eks ka muidugi aitas, et ma natuke kuiva trenni tegin, sõitsin korteris kolm meetrit ühes suunas ja kolm meetri teises suunas, uusi veiniklaase pole vaja ja alumised naabrid ka ei kaevanud, nii, et läks kõik õnneks seekord :).

Tegelikult, kui sa oskad jää peal uisutada, pole rulluisud midagi keerulist, lihtsalt jää asemel kukud nüüd asfaldi peale :). Igal juhul, pärastlõuna oli tore ja kõik kondid on ka ühes tükis :).

Sealihalõigud pikantse kastmega

2 (á 250 g) sealihalõiku
oliiviõli
mõni tüümiani oks
mõni rosmariini oks
3-4 küüslauguküünt
soola, pipart

Kaste:
oliiviõli
1 keskmine sibul
½ punast paprikat
1 kuivatatud tšillikaun
200 g purustatud tomateid
soola, pipart
suhkrut

1. Puista sealihatükkidele tüümini ja rosmariini lehti, maitsesta soola-piparga. Pane liha ahjuvormi, lisa juurde kergelt noaga lapikuks vajutatud küüslauguküüned (pole vaja koorida), nirista natuke peale oliiviõli ning küpseta 200 kraadi juures umbes 20 minutit.

2. Kastme tegemiseks kuumuta pannil natuke oliiviõli, lisa hakitud sibul, punane paprika ja tšilli. Prae paar-kolm minutit.

3. Lisa pannile tomatikonserv. Maitsesta soola, pipra ja suhkruga ning lisa natuke vett. Lase tasasel tulele haududa 10-12 minutit kuni kaste on paksenenud.

4. Serveeri lihalõike koos kastmega.


Minu versioon: retseptis oli kirjas värske tšilli, no see jäi ostmata, aga mul on purgitäis kuivatatud tšillit, läks hoopis see käiku. Samuti peaks kastmesse lisama šampinjone, aga neid mul ka ei olnud, igaks juhuks shiitake seeni ei pannud. Pole ju mõtet head asja ära rikkuda ainult sellepärast, et teada saada, kuidas shiitake seened maitsta võivad, kuigi ega paar tükki poleks vist midagist teinud :).

Hinnang: mõnus, kergelt vürtsikas jaheda ilma söök, eriti hea peale linna vahel rullitamist :). Kaste on hea ka lihtsalt saiaga söömiseks. Kõrvale tegin kurgi-karulaugu salatit. See oli minu esimene kokkupuude karulauguga ja ma pean ütlema, et ega see viimaseks küll ei jää.

Retsepti algallikas: Gordon Ramsay „Fast Food: Recipes from the F Word“

Tomati-küüslaugusaiad

Öine shopping tehtud ja nüüd olen ma Victorinox’i leivanoa uhke omanik. Vaatasin veel igatseva pilguga Villeroy & Boch nõudevalikut ja kõndisin kindlal sammul neist mööda, ostan neid siis kui rikkaks saan või tuleb supersoodus soodukas :).

Niisiis, minu uus nuga, eile ostsin ühe pika saia, ja lihtsalt selle pärast, et saaks seda lõikuda, no nii vinge nuga on :)! Lugu lõppes sellega, et viilutasin peaagu terve saia ära ja kuna toitu ei sobi raisata, tegin külalistele suupisteid ja tillukesi moosisaiu.

Tomati-küüslaugusaiad

400 g tomateid
3 küüslauguküünt
½ dl õli
1 spl kuivatatud oreganot
natuke hakitud värsket basiilikut
soola, pipart
1 pikk sai
100 g riivitud juustu

1. Tükelda tomatid ja purusta või haki küüslauguküüned.

2. Sega omavahel tomatid, küüslauguküüned, õli, basiilik ja sool-pipar. Kata tomatisegu kaanega ja jäta umbes tunniks ajaks maitsestuma.

3. Viiluta pikk sai ning loa saiaviilud ahjuplaadile. Rösti saiaviile 250 kraadises ahjus paar minutit.

4. Keera saiaviilud teistpidi ning tõsta neile lusikaga tomatikastet peale. Riputa üle riivitud juustuga. Pane tagasi ahju ning küpseta veel 3-4 minutit, kuni juust on sulanud ja saiad krõbedad.


Hinnang: Ühed minu lemmikud, tomatikastet saab kasutada ka dipikastmena. Parem on kasutada natuke teravamat juustu, nt Gouda. Tomatitest tuleb lõikudes palju mahla, hea on need korraks sõela peale nõrguma panna, enne kui kaussi kallad, aga liiga kuivaks ei tasu ka nõrutada.

Retsepti algallikas: Pille Enden, Lia Virkus „Pereköögi kokaraamat“

Juustukook

Mu vanemad armastavad väga juustukooki, tõsi küll, mitte selle tegemist :). Kui ma nädalavahetusel käin vaatamas, kuidas salat kasvab, siis nad on ikka külmkappi mõne paki toorjuustu varunud, pole enam vaja küsidagi, et mida sellega ette kavatsetakse võtta :).

Eelmine laupäev käisime Jäneda laadal, ja mina kui varajane inimene mõtlesin, et teen hommikul enne minekut koogi valmis, siis õhtul hea kohviga süüa. Kella poole kuue ajal tegin korra silmad lahti ja läksin tõstsin toorjuustu külmkapist kapi peale soojenema. Läksin tagasi magama ning kella seitsme ajal avastan, et keegi usinnäpp on vahepeal juustu kappi tagasi suranud, muidu ei tõuse keegi enne kaheksat, kui vaja pahadust teha, siis on kohe kõik üleval :). Tänu sellele avastasin, et mikrolaineahi polegi täiesti mõttetu köögividin.

Juustukook

10-11 Digestive küpsist

60 g võid
2 pakki toorjuustu
200 ml vahukoort
150 g suhkrut
1 muna
1 spl želatiini
½ sidruni koor ja mahl
1 tl vaniljeekstrakti

Serveerimiseks:

maasikaid

1. Purusta küpsised ning sega sulatatud või ja poole sidrunimahlaga ühtlaseks massiks. Suru küpsisemass küpsetuspaberiga kaetud 24 cm läbimõõduga koogivormi põhja. Pane koogivorm külmkappi tahenema.

2. Pane supilusikatäis želatiini külma veega paisuma.

3. Vahusta kergelt suhkruga külm vahukoor. Vaht peab olema selline natuke aimatav, mitte tugev. Sega hulka toasoe toorjuust. Vahusta mikseriga kiiresti ühtlaseks. Lisa vaniljeekstrakt ning riivi hulka natuke sidrunikoort ning ülejäänud sidrunimahl.

4. Lisa muna ning sega ühtlaseks. Lisa valmis segule želatiin.

5. Kalla toorjuustusegu küpsistest koogipõhjale ning pane külmkappi tarduma.

See on üks kõige tihedamini tehtav kook meie majapidamises. Tavaliselt panen ikka muna ka koogi sisse, annab sellise siidja tekstuuri, rasedaid ja allergikuid majas pole, ja eks kusagile peab ju neid mune panema, mida kanad produtseerivad :).

Mulle meeldib see kõige rohkem koos maasikamoosiga, kuigi olen vahest ka šokolaadikastet juurde teinud. Philadelphia toorjuust on kõige parem, aga asja ajab ära ka Tere toorjuust. Rama Bonjouri juustust tasuks aga eemale hoida, isegi siis ei maksaks seda selles koogis kasutada, kui soodukas oli :).

Piiks-piiks laenud

Ma olen täitsa profiks muutunud, mis puudutab laenu sissenõudjate händeldamist. Eks ole kogemust ka juba, mingi viimased pool aastat saan ma kõnesid, kust nõutakse raha, oleks siis et keegi pakuks raha, seda ei ole :). Asi ei ole teps mitte selles, et ma olen võtnud kaela hulka huvitavaid piiks-piiks laene. Lihtsalt minu telefon on registreertitud minu ema nimele ning tal on nimekaim, kelle hobiks tunduvad olevat kiirlaenud.

Asi, mis mind hullult ärritab on laenu sissenõudjate suhtlemisoskus, või rohkem küll selle puudumine. Alguses, kui ma noor ja lollike olin, siis ma olin hästi kena ja helistasin ja saatsin oma ema nimel viisakaid kirjakesi, et te nõuate raha valelt inimeselt. Võiks ju arvata, et sellest piisab, aga ei, ikka saadeti sõnumeid, et makske oma võlg ära. Asi paranes alles siis, kui ma natuke kõva häält tegin, ja lubasin igale poole kaevata inimese ahistamise pärast, ega ma pole mingi papist kiisu :).

Täna sain juba inkasso kaela, niipalju olen juba targemaks saanud, et kui telefonis minu ema küsitakse, küsin vastu, et milles asi. Kui öelda ei taheta, siis üheksal juhul kümnest on tegu mingi kiirlaenu teemaga ja selle rahanõudmise katse tapan ma juba eos. Isegi blondiinid õpivad, lõpuks :)!

Asi, millest ma aru ei saa, kui inimene laenu võtab, siis ei jää temast mingit märki maha või? Kuidas saab anda laenu inimesele, kelle telefoninumbritki ei teata?! Ja ega laenuandjad ei taha telefoninumbrit inimesega rääkimiseks, ikka sms-i saatmiseks. Kui sa ei taha ebameeldivaid telefonikõnesid teha ja laenu tagasinõudmise teema seda on, siis äkki peaks otsima teise töökoha?

Vot nii, saingi oma pahameele kirja panna, nüüd tagasi tööle, kaua ma ikka tööaega varastan :).